Redaktsioon: 13. aprill 2009, kell 22:18 redigeeri Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 674 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. aprill 2009, kell 22:22 redigeeri eemalda Kk (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 26 674 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
31. rida: *[[käguvamplased]]. ==Kehaehitus== Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk [[Jaava]] saarel elav odaherilane ''Scolia capitata'', kõige väiksem on munakireslane ''Alaptus magnanimus'' pikkusega 0,21mm. Viimane on üldse kõige pisem [[putukas]]. 49. rida ⟶ 50. rida: Sageli esineb kiletiivaliste juures [[polümorfism]] mille puhul esineb emaste mitu vormi. Näiteks ühiselulistel kiletiivalistel (mesilased, herilased, sipelgad) on viljatute emaste - tööliste vorm. Enim on polümorfism arenenud sipelgatel, kelle töölised on alati tiivutud. Mõningatel sipelgaliikidel on töölised veelgi enam jagunenud nt. sõduriteks, ammedeks jms. Selliseid alamkaste võib olla koguni kuus - kõik kastid täidavad sipelgapesas erinevaid ülesandeid. ==Eluviis== Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Pesa hoitakse puhtana, seda kaitstakse vaenlaste eest. Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru.▼ ==Süstemaatika== Kehaehituse alusel, eriti selle järgi, kuidas on rindmik ühendatud tagakehaga, jagatakse kiletiivaliste selts mitmesse rühma (alamseltsi). 56. rida ⟶ 61. rida: Viimased kaks seltsi ühendatakse mõnikord ühte, [[rippkehalised\|rippkehaliste]] ''(Apocrita)'' alamseltsi. ▲Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Mitmed kiletiivalised on keeruka käitumisega. Nad elavad peredena, kusjuures pereliikmetel on erinevad ülesanded. Selliseid putukaid nimetatakse ühiselulisteks. Pered ehitavad endale pesad. Järglasi kasvatatakse pesakambrites või kärjekannudes. Pesa hoitakse puhtana, seda kaitstakse vaenlaste eest. Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. [[Kategooria:Putukad]]

Kiletiivalised: erinevus redaktsioonide vahel