Aristide Cavaillé-Coll: erinevus redaktsioonide vahel

Aristide Cavaillé-Coll tegi 19. sajandi oreliehituses väga palju uuendusi. Eelkõige puudutas see üleminekut baroksetest oreliehitusprintsiipidest [[romantism]]i juurde. Kõige rohkem puudutas see orelite kõla. Nüüd oli määravaks orelite sümfooniline kõla ("sümfooniline orel"). Orel pidi kõlama nagu [[sümfoonia]][[orkester]]. Ta suurendas orelite tuulesurvet lõõtsades ja tänu sellele oli võimalik kasutada rohkem 8` registreid, samuti rohkem keelregistreid nagu uued nendest Bassoon, Oboe, erinevad harmooniliste flöötide registrid (Flute harmonique). Kusjuures keelregistrite koorid olid igas manuaalis ja pedaalis. Tänu sellele oreli kõla muutus värvirikkamaks, mis ongi 19.sajandi prantsuse orelite omapära. Tema põhijooned oreliehituses mõjutasid kogu oreliehitust [[19.sajandi EuroopasEuroopa]]s. Teine kuulus Saksa oreliehitaja [[Friedrich Ladegast]] õppis Aristide Cavaillé-Colli juures [[Pariis]]is.