Harald Kaunisjuus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
1. rida:
'''Harald Kaunisjuus''' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''Haraldr hárfagri'', [[norra keel|norra]] ''Harald Hårfagre'', ka '''Harald Halfdansson''' või '''Harald I'''; u.umbes 850 – u.umbes 933) oli esimene [[Norra kuningas]].
 
Haraldi kohta on säilinud väga vähe tema eluajast pärinevat teavet. Teada on vaid kaks [[Þorbjörn Hornklofi]] [[skald|skaldipoeemi]] - "''[[Hrafnsmál]]''" ja "''[[Glymdrápa]]''". Peamised andmed tema elukäigu kohta pärinevad [[12. sajand]]ist alates valminud [[saaga]]dest. KunaEt need saagad sisaldavad sageli vasturääkivusi ning tõenäoliselt ka väljamõeldisi, on Haraldi tegeliku elukäigu kohta vähe teada.

Kuigi Haraldit on traditsiooniliselt peetud Norra ühendajaks, usuvad tänapäeva ajaloolased, et tema võim piirdus Lõuna-Norra rannikualadega.
 
==Haraldi elukäik saagade põhjal==
 
Kuningasaagade järgi sündis Harald [[Ynglingid|Ynglingite]] suguvõsasse kuuluva [[Halfdan Must]]a ([[Halvdan Musta]]) pojana. Halfdan valitses mitmeid [[Vestfold]]is asuvaid väikekuningriike. Tema surma järel [[860]]. aastal pääses võimule noor Harald. Vastse kuninga nooruse tõttu valitses tema eest [[regent|regendina]] tema ema vend [[Guthorm]].
 
Saagade järgi sai Norra ühendamine alguse peale seda, kui [[Hordaland]]i kuninga [[Eirik]]u tütar [[Gyda Eiriksdatter]] keeldus Haraldiga abiellumast. Gyda ütles, et tema ei abiellu Haraldiga enne, kui viimasest on saanud kogu Norra kuningas. Sealsamas andis Harald [[vanne|vande]] oma juukseid enne mitte kammida ega lõigata, kui kogu Norra temale allub. Alles kümme aastat hiljem, kui ta oli allutanud endale kogu Norra, korrastas ta oma juuksed ning sai liignimeks Kaunisjuus.