Suur neljapäev: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib tähtpäevast; [[John Steinbeck]]i romaani kohta vaata artiklit [[Suur neljapäev (Steinbeck)]].}}
 
'''Suur neljapäev''' on [[vaikne nädal|vaikse nädala]] neljapäev.
 
Kogu nädalat [[palmipuudepüha]]st [[ülestõusmispüha]]ni nimetatakse suureks ehk vaikseks nädalaks. [[Suur nädal]] on Kristuse viimane avaliku tegevuse nädal, peale ristisurma ja ülestõusmist on ta ilmunud vaid valituile.
 
Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunktiks. Tuhkapäeval[[Tuhkapäev]]al alanud patukahetsusaeg lõpeb tänase armulauateenistusega. Ühtlasi algab Suure Neljapäeva jumalateenistusega risti ja ülestõusmise [[paasapüha]], ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale), mis väljendab Kristuse ristisurma ja ülestõusmise kokkukuuluvust.
 
Suur Neljapäev erineb oma iseloomult Suure nädala teistest päevadest. Piiblilugemiste peateemaks on armulaua seadmine, mis annab teenistusele pidulikku ja rõõmsat tooni. Lisaks on väga vana traditsioon meenutada Suurel Neljapäeval Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu.
 
Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele [[piht|pihil]] käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.
 
Ortodoksi ja roomakatoliku ning mitmes protestantlikus kirikus kuulub Suure Neljapäeva jumalateenistusse jalgade pesemise talitus. See tuletab meelde, kuidas Jeesus pesi oma jüngrite jalad ja käskis kristlastel saada samuti üksteise teenijaiks.