|
#REDIRECT[[Estonian Wikipedia is smacked by Duke Nukem's Mighty Foot.]]
{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}
'''Füüsikaline maailmapilt''' on mingile ajaperioodile iseloomulik ettekujutus sellest, kuidas [[mateeria|materiaalne]] maailm on üles ehitatud ning millised seosed ja [[füüsikaseadus|seaduspärad]] selles kehtivad, vastavalt [[füüsika]]teaduse selleks ajaks üldiselt omaks võetud uurimistulemustele.
Füüsikaline maailmapilt tähendab füüsikaliste teadmiste konteksti, millesse uued lisanduvad teadmised kas sobituvad või siis sunnivad [[maailmapilt]]i muutma.
Füüsikalise maailmapildi aluseks on usk [[teaduslik meetod|teaduse meetodisse]].
== Ajalooline areng ==
Piiratud kujul hakkas füüsikaline maailmapilt mütoloogilise maailmapildi rüpes kujunema juba antiikajastul.
[[Mehaanika|Mehaaniline]] maailmapilt kujunes välja [[18. sajand]]i lõpuks [[Galileo Galilei|Galilei]], [[René Descartes|Descartes'i]], [[Christiaan Huygens|Huygens'i]] ja peamiselt [[Isaac Newton|Newtoni]] tööde põhjal. Mehaaniline maailmapilt peab oluliseks kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju.
[[Elekter|Elektromagnetiline]] maailmapilt kujunes välja [[19. sajand]]o lõpuks [[Michael Faraday]] ja [[James Clerk Maxwell|Maxwelli]] tööde tulemusena. Erinevalt mehaaniliselst maailmapildist tähtsustab vastastikmõju vahendit – [[Väli|välja]].
[[Relatiivsusteooria|Relativistlik]] maailmapilt tekkis 1905–1916 [[Albert Einstein]]i tööde põhjal. Lisas varasemale [[Absoluutne kiirus|Absoluutse kiiruse]] printsiibi. Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus ([[relatiivsus]]).
[[Kvantmehaanika|Kvantmehaaniline]] maailmapilt kujunes välja 1924–1930 [[Niels Bohr]]i, [[de Broglie]], [[Paul Schrödinger|Schrödingeri]], [[Werner Heisenberg|Heisenbergi]], [[Wolfgang Pauli|Pauli]] ja [[Paul Adrien Maurice Dirac|Diraci]] tööde tulemusena. Lisandusid [[dualismiprintsiip]] ja [[tõenäosuslikuse printsiip]].
Kaasaegne maailmapilt kujunes [[20. sajand]]i teisel poolel seoses [[spinn]]i jõudmisega statistilisse füüsikasse ([[Fermionid|fermionide]] ja [[Boson|bosonite]] eristamine), [[Tugev vastastikmõju|tugeva]] ja [[Nõrk vastastikmõju|nõrga]] vastastikmõju avastamisega ning algosakeste [[Standardmudel| standardmudeli]] loomisega.
==Välislingid==
*[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/fmp/ Loengumaterjalid Tartu Ülikooli füüsika instituudi veebilehel]
[[category:filosoofia]]
| 