Eestimaa Leninlik Kommunistlik Noorsooühing: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
10. rida:
Peale 1940. aasta [[juunipööre]]t komsomoliorganisatsioon taastati ning 18. oktoobril [[1940]] võeti EKNÜ ÜLKNÜ-sse ja nimetati ELKNÜ-ks.
ELKNÜ tegevust juhtis [[ELKNÜ Keskkomitee]] ja piirkondlikke asutusi Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu linna- ja maakonnakomiteede esimehed:
* [[Viktor Piirsoo]] ([[7. veebruar]] [[1917]]-4[[. september]] [[1941]] [[Kehra]]), ELKNÜ Tallinna linnakomitee sekretär;
* [[Voldemar Kivi]], ELKNÜ Pärnumaa komitee sekretär;
* [[Mihkel Paja]], ELKNÜ Saaremaa komitee sekretär;
17. rida:
* [[Anton Aleksandra]], ELKNÜ Kopli komitee sekretär;
* Eduard Tamm (Jaani p.), ELKNÜ Võrumaa komitee sekretär;
* Hans Sõber (Hansu p) ([[11. august]] [[1917]]-[[22. oktoober]] [[1941]]), ELKNÜ Viljandimaa komitee sekretär;
* [[Viktor Uibo]], ELKNÜ Valgamaa komitee sekretär;
* [[Elmar Saarna]], ELKNÜ Harjumaa komitee sekretär;
25. rida:
* [[Eduard Verhovitš]], ELKNÜ Petserimaa komitee sekretär<ref>http://www.okupatsioon.ee/fotod/fotod2001/fotod9/</ref>;
EKNÜ Keskkomitee juurde oli augustis 1940 moodustatud [[pioneer]]ide organiseerimise büroo. [[ENSV Pioneeriorganisatsioon]] asutati 1940 - 1941. See allus ELKNÜ juhtimisele ja kuulus [[Üleliiduline V. I. Lenini nimelise Pioneeriorganisatsioon|Üleliidulisse V. I. Lenini nimelise Pioneeriorganisatsioon]]i. Ligi 10000 kommunistlikku noort võitles sõja-aastail Eesti rahvuslikes väeosades ja 800 Eesti partisanibrigaadides ja -rühmades. 8 kommunistlikule noorele ja komsomoli kasvandikule - [[Leen Kullman]]ile ja [[Jakob Kunder]]ile, [[Arnold Meri|Arnold Merele]] jt. anti [[Nõukogude Liidu kangelane|Nõukogude Liidu kangelase]] aunimetus.
===1944-1950 ===
Pärast sõda võtsid kommunistlikud noored osa rahvamajanduse taastamisest ja kolhooside asutamisest. [[1947]]. aastal ehitasid Võrumaa kommunistlikud noored [[Leevaku hüdroelektrijaam]]a. See oli esimene komsomoli [[löökehitus]] Eestis.
| |||