Looduskaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →‎Eesti looduskaitse: artiklitäps
Võtsin välja Eesti looduskaitse lõigu, mis on täielikult artiklis Eesti looduskaitse.
25. rida:
== Eesti looduskaitse ==
{{Vaata|Eesti looduskaitse}}
[[Lingitav pealkiri]]
=== Enne II maailmasõda ===
 
Eesti esimeseks looduskaitsealaks võib nimetada [[Artur Toom]]i eestvõttel [[1910]]. aastal asutatud [[Vaika linnukaitseala]].
 
Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla [[12. mai]]l [[1936]]. Nimekirja kuulus 24 taimeliiki. Kaitsealuste liikide kogumine, hävitamine ja meelega kahjustamine kogu riigis oli keelatud, olenemata maa omandivormist. 4. novembril samal aastal lisati nimestikku veel [[kaunis kuldking]] (''Cypripedium calceolus'') ja [[talvik]] (''Chimphila umbellata''), mille puhul oli keelatud nende taimede müük ja kauplemine. Samuti võeti kaitse alla ka mõningad kaitstavate liikide esinduslikumad kasvukohad, näiteks "[[harilik jugapuu|Jugapuu]] [[kaitseala]] [[Hiiumaa]]l".
 
Kuigi loomaliike eraldi kaitse alla ei võetud, oli enamikul kaitsealadest keelatud lindude hirmutamine ja jahipidamine. [[1939]]. aastal loodi rida [[linnukaitseala]]sid ([[Sinijärve]], [[Merimetsa]], [[Muuga-Uudeküla]], [[Tagaranna]] heinamaa jpt).
 
=== Nõukogude aeg ===
Nõukogude ajal järgiti valdavalt varem kaitse alla võetud loodusobjektide puhul seni kehtestatud nõudeid. Esimeseks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil [[1957]]. aastal vastuvõetud [[Seadus (õigusteadus)|seadus]] "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomaliiki , -perekonda ja -seltsi. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja:
#dekoratiivsed taimeliigid ja taimeliigid — oli keelatud nende müük ja kogumine müügi otstarbel
#loodusmälestusmärgid
 
=== Tänapäev ===
[[1. juuni]]l [[1994]]. aastal võeti vastu [[kaitstavate loodusobjektide seadus]] (KLOS). Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse:
#kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki
#15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri
#III kategooria taime-, seene- ja loomaliikide nimekiri kinnitati 30. märtsil 1995.
 
Eelpool toodud nimekirjad kehtisid mõningate muudatustega kuni [[2004]]. aasta [[10. mai]]ni, mil hakkas kehtima [[Looduskaitseseadus]]. Sellega seoses muutusid ka kaitstavate liikide nimekirjad. Uue elustikurühmana võeti kaitse alla [[samblikud]]; samas lühenes kaitstavate linnuliikide loetelu. Uue seaduse järgi pandi suur rõhk lisaks isendipõhise kaitse korraldamisele ka ohustatud liikide [[püsielupaik]]ade säilitamisele.
 
2006. aasta seisuga on Eestis kokku 326 I ja II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki, kellele tuleb tagada kas täielik või osaline kaitse, sest tegemist on haruldaste, hävimisohus või ohustatud liikidega.
 
== Vaata ka ==
*[[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis]]