Slobodan Milošević: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
Ker (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
7. rida:
Milošević õppis [[Belgradi ülikool]]is õigusteadust.
 
Ei näidanud 1980. aastateni üles suuremat huvi poliitika vastu, tegutses aparatšikuna. Aastatel 1984 kuni 1986 tegutses Belgradi kommunistide juhina. Varases poliitkarjääris sai tuge Serbia presidendilt [[Ivan Stambolić]]ilt, kelle ta ise hiljem kõrvale tõrjus.
Parteijuhiks kerkis [[aparatšik]]una tegutsenud Milošević 1980ndate lõpu [[natsionalism]]ipuhangu turjal. [[1987]]. aasta kuulsas kõnes [[Priština]] lähistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nüüdsest peale pole kellelgi õigust teid peksta!". Aastal 1989 tühistas ta Serbia presidendina [[Kosovo]] autonoomia, mille provints oli saanud [[1974]].
 
Parteijuhiks kerkis [[aparatšik]]una tegutsenud Milošević 1980ndate lõpu [[natsionalism]]ipuhangu turjal. [[1987]]. aasta kuulsas kõnes [[Priština]] lähistel oli ta albaanlastest korravalvuritelt nuuti saanud serblastele kuulutanud, et "Nüüdsest peale pole kellelgi õigust teid peksta!". Aastal 1989 tühistas ta Serbia presidendina [[Kosovo]] autonoomia, mille provints oli saanud [[1974]]. aastal.
 
Miloševići süüks pannakse Jugoslaavia vabariikide vahel tekkinud pingeid, mis viisid riigi lagunemisele. Milošević seisis vastu [[Sloveenia]] ja [[Horvaatia]] autonoomiataotlustele ning 1991. aasta juunis kuulutasid need endid iseseisvaks. Milošević leidis, et lagunevas Jugoslaavias tuleb piirid ümber korraldada. Järgnes sõjategevus, mis Sloveenias kestis kümme päeva, Horvaatias aga 1992. aasta jaanuarini, nõudes 20 000 inimelu. Pool miljonit põgenes kodudest. [[ÜRO]] vastas majandussanktsioonidega Serbiale.