Erinevus lehekülje "Rannaniit" redaktsioonide vahel

Lisatud 575 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
(Uus lehekülg: Rannaniitudeks nimetatakse mereäärseid madalaid rohumaid, mis kõrgvee aegu võivad jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohtt…)
 
Rannaniitudeks nimetatakse mereäärseid madalaid rohumaid, mis kõrgvee aegu võivad jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast vett ja sooldunud mulda. Rohttaimestik üsna lopsakas ning seetõttu on rannaniitu peetud heaks karjamaaks nii veistele, hobustele, kui ka lammastele. Rannaniit on enamasti avatud, puude ja põõsasteta kooslus, mis on tingitud üleujutuste mõjust. Merest kaugemal läheb rannaniit enamasti sujuvalt üle aru- või looniiduks, kus juba saavad kasvada puittaimed. Seda tüüpi niidud püsivad avatuna ainult tänu karjatamisele.
 
Eestis levinud enamasti läänerannikul. Seda tüüpi niidud püsivad avatuna ainult tänu karjatamisele. Karjatamise puudumisel kasvavad rannaniidud kinni - peale tungivad kadakas ja lehtpuuvõsa, samuti pilliroog. Kinnikasvanud rannaniitu saab taastada võsa ning roo eemaldamisega ja karjatamise taastamisega.
Eestis levinud enamasti läänerannikul.
 
 
== Välislingid ==
 
* [http://www.pky.ee/rannaniidud/rannaniidud.htm Pärandkoosluste kaitse ühingu lehelt rannaniitudest]
* [http://www.kiideva.ee/loodus.html Kiideva külaseltsi lehelt rannaniitudest]
* [http://www.roheline.ee/books/kkj296.html A.Lotman "Rannaniidud"]
* [http://www.loodusheli.ee/naita_kirjet.php?id=98&nimistu=97+94+98+95+93+237 Rannaniidu helimaastik]
Anonüümne kasutaja