Suveräänsus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
34. rida:
Kuigi suveräänsust määratletakse kõrgeima võimuna, saab see siiski olla nii absoluutne kui mitteabsoluutne. Selles mõõtmes ei viita absoluutsus mitte võimu ulatusele ega iseloomule, mis peab olema alati ülimuslik, vaid valdkondadele, mille üle võimukandja on suveräänne. Bodini ja Hobbesi ettekujutuses oli suveräänsus absoluutne, st kattis kõiki valdkondi territooriumil. Tänapäeval on võimalik, et võimukandja on suveräänne mõnede, kuid mitte kõigi valdkondade üle territooriumil. Näiteks on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriigid delegeerinud osades valdkondades suveräänsuse [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvahelisele organisatsioonile]] ning seetõttu on nende suveräänsus mitteabsoluutne. Nad on suveräänsed riigi kaitses, kuid mitte näiteks [[rahapoliitika|raha-]], [[põllumajanduspoliitika|põllumajandus-]] ja [[kaubanduspoliitika]] küsimustes.<ref>"Sovereignty", ''Stanford Encyclopaedia of Philosophy''. http://plato.stanford.edu/entries/sovereignty/#1</ref>
Sellega on välja kujunenud arusaam '''jagatud suveräänsusest.''' Suveräänsuse mõistmist mitteabsoluutsena mõjutavad Euroopa Liidu kõrval ka muud arengud, näiteks [[humanitaarne interventsioon|humanitaarse interventsiooni]] doktriin, mille kohaselt tuleb sekkuda sõjaliselt riikidesse, kus rikutakse tõsiselt [[inimõigused|inimõigusi]]; samuti [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] loomine. On ka väidetud, et absoluutne suveräänsus on pigem iseloomulik [[paariariik]]idele.<ref>[[Rait Maruste]]. "Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse." (Juura: Tallinn 2004). Lk. 90</ref>
==Suveräänsus Eesti põhiseaduses==
|