Nikolai Lunin: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Improvisaator (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
3. rida:
[[Gustav von Bunge]] õpilane. Avaldas [[1880]]. aastal uurimuse pealkirjaga “Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises” (saksa keeles: ''"Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"'' <ref>[http://merihobu.utlib.ee/record=b1595696~S1*est E-Kataloog ESTER]</ref>), milles näitab, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta ei toimu toitainete omastamist organismi poolt. Sisuliselt kirjeldatakse niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult [[Vitamiinid|vitamiin]]e.
 
Ametlikult peetakse vitamiinide teooria väljatöötajaiks Poola teadlast [[Casimir Funk]]i ja [[Frederick Hopkins|Frederick Gowland Hopkins]]it. Viimane siiski mainis Luninit oma [[Nobeli auhindfüsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli]]-kõnes.<ref>[http://nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/laureates/1929/hopkins-lecture.html Sir Frederick Hopkins: The Earlier History of Vitamin Research (Nobel Lecture, December 11, 1929)]</ref> Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.
 
Tartus, [[Maarjamõisa linnaosa]]s asuvad [[N. Lunini tänav]] ja [[N. Lunini põik tänav]].