Erinevus lehekülje "Bouvet' saar" redaktsioonide vahel

Lisatud 248 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
'''Bouvet' saar''' on [[asustamata saar|asustamata]] [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas. Selle [[geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}.
 
Seda peetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks. Bouvet' saare ja seda ümbritsevate pisisaarte kaugus lähimast muust maismaast ([[Gough]]i saarest Atlandi ookeanis) on üle 1600 km. Selle näitaja poolest on tegu maailma kõige kõrvalisema saarterühmaga. Lähim [[manner]] on [[Antarktika]], mille osa [[Kuninganna Maudi maa]] on Bouvet' saarest umbes 1700 km kaugusel. [[Kaplinn]]ast jääb Bouvet' umbes 2560 km edela suunda.
 
Saare pindala on umbes 49 km². Tema laius (põhja-lõuna-sihis) on umbes 7 km ja pikkus (ida-lääne-sihis) umbes 10 km.
 
==Ajalugu==
Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] troopilist paradiisi otsides [[Prantsusmaa|prantsuse]] meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Ta nimetas saare Ümberlõikamise neemeks, kuna uskus, et on leidnud toona tundmatu lõunamandri ([[Antarktika]]) tipu. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]]i ja [[James Clark Ross]]i poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[Inglismaa|inglise]] vaalakütid saare uuesti ja [[1899]] määrati selle õiged kordinaadid [[Saksamaa|saksa]] süvamereekspeditsiooni poolt.
 
==Loodus==
5525

muudatust