Vikipeedia

Carl Gustaf Wrangel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Robi01 (arutelu | kaastöö)
838 muudatust
Resümee puudub
toimetasin
1. rida:
{{toimeta}}
[[Pilt:C1730.jpg|thumb|'''Carl Gustaf Wrangel''', [[Matthäus Merian]]i maal aastast [[1662]]]]
'''Carl Gustaf Wrangel''' ([[23. detsember]] [[1613]] -[[Uppsala]] lähedal – [[5. juuli]] [[1676]] [[Rügen]]), oli [[rootsi]] väejuht ja riigitegelane.
 
Carl Gustaf Wrangel sündis [[Hermann von Wrangel|Herman Wrangel]]i ja Margareta Gripi pojana, [[1613]]. aastal [[Uppsala]] lähedal. Kahekümneaastase rittmeistrina näitas ta üles vaprust [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]]. Kolm aastat hiljem teenis ta juba kolonelina, ja [[1638]] kindralmajorina. [[1644]] juhatas ta rootsi laevastikku mis lõi [[23. oktoober|23. ooktoobril]]Fehmarni all taanlasi.
Carl Gustaf Wrangel sündis [[Hermann von Wrangel|Hermann Wrangel]]i ja Margareta Gripi pojana.
[[1646]] naases ta Saksamaale juba feldmarssalina ja võttis [[Lennart Torstenson]]i käest üle sealsete rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja [[Henri de La Tour d'Auvergne,vicomte de Turenne|Turenne]]´i juhtimisel marssisid Rootsi ja [[Prantusmaa]] liitlasväed Baierisse ja Württembergi.. [[1656]] juhatas ta koos Brandenburgi kuurvürsti Friedrich Wilhelmiga Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid [[Varssavi lahing]]us. [[1657]] vallutas ta Jüütimaa ja [[1658]] viis oma väed üle jää Taani saartele ja vallutas Kronborgi.
 
[[1657]] määrati ta riigiadmiraliks ja [[1664]] riigimarssaliks ning ta kuulus riiginõukokku ka [[Karl XI]] alaealisuse ajal.. Paraku Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: oma halva tervise tõttu Brandenburgi vastast sõda halvasti juhtinud Wrangel kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda kui ta poolvend [[Wolmar Wrangel]] oli saanud lüüa [[Fehrbellini lahing]]us. Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta [[5. juuli]]l [[Rügen]]i saarel.
Juba [[1633]] [[rittmeister|rittmeistrina]] näitas ta üles vaprust [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]]. [[1636]] teenis ta juba [[kolonel]]ina ja [[1638]] [[kindralmajor]]ina. [[1644]] juhatas ta rootsi laevastikku, mis lõi [[23. oktoober|23. ooktoobril]] Fehmarni all taanlasi. [[1646]] naases ta [[Saksamaa]]le juba [[feldmarssal]]ina ja võttis [[Lennart Torstenson]]i käest üle sealsete rootsi vägede juhtimise. Sellelt ametipostilt juhtis ta Kolmekümneaastase sõja kolme viimast suuremat sõjakäiku. Wrangeli ja [[Henri de La Tour d'Auvergne, Turenne'i vikont|Turenne]]´i juhtimisel marssisid Rootsi ja [[Prantsusmaa]] liitlasväed [[Baieri]]sse ja [[Württemberg]]i. [[1656]] juhatas ta koos [[Brandenburg]]i kuurvürsti Friedrich Wilhelmiga Rootsi-Brandenburgi liitlasvägesid [[Varssavi lahing]]us. [[1657]] vallutas ta [[Jüütimaa]] ja [[1658]] viis oma väed üle jää [[Taani]] saartele ja vallutas [[Kronborg]]i. 1657 määrati ta [[riigiadmiral]]iks ja [[1664]] riigimarssaliks ning ta kuulus riiginõukokku [[Karl XI]] alaealisuse ajal. Wrangeli viimane sõjakäik ebaõnnestus: ta juhtis oma halva tervise tõttu Brandenburgi-vastast sõda halvasti ja kutsuti oma ametikohalt tagasi pärast seda, kui ta poolvend [[Wolmar Wrangel]] oli saanud lüüa [[Fehrbellini lahing]]us. Carl Gustaf Wrangel suri sama aasta [[5. juuli]]l [[Rügen]]i saarel.
 
==Perekond==
 
Carl Gustaf Wrangel abiellus [[1. juuni]]l [[1640]] [[Erfurt]]is Anna Margareta von Haugwitziga, kellega ta sai 14 last. Neist viis said täiskasvanuks.
*Hannibal Gustaf Wrangel ([[1641-]]–[[1646]])
*Carl Henrik Wrangel, (-–[[1643]])
*Margareta Barbara Wrangel, (1643-1643–).
*Margareta Juliana Wrangel, (-–[[1701]])., riiginõuniku[[riiginõunik]]u ja admirali[[admiral]]i [[Nils Brahe]] abikaasa.
*Akilles Wrangel, (-–[[1648]])
*Augustus Gideon Wrangel, (-1648–1648).
*Carl Filip Wrangel, (1648-1648–[[1668]]), [[lipnik.]]
*Eleonora SofiaWrangelSofia ([[1651-]]–[[1687]]) , maanõuniku[[maanõunik]]u ja ratsaväeooberstiratsaväe[[ooberst]]i Ernst Ludvig von Putbusi abikaasa
*Charlotta Emilia Wrangel ([[1652-]]–[[1657]])
*Christina Wrangel ([[1654-1657]]–1657)
*Polydora Christiana Wrangel ([[1655-]]–[[1675]]), [[kindralleitnant]] krahv [[Leonard Johan Wittenberg]]i abikaasa.
*Augusta Aurora Wrangel ([[1658-]]–[[1699]])
*Herman Wrangel ([[1661]]).
*Anna Lovisa Wrangel ([[1664-]]–).
 
[[Kategooria:Sündinud 1613|Wrangel, Carl Gustaf]]
28. rida ⟶ 29. rida:
[[Kategooria:Rootsi inimesed|Wrangel, Carl Gustaf]]
[[Kategooria:Rootsi feldmarssalid|Wrangel, Carl Gustaf]]
 
[[sv:Carl Gustaf Wrangel]]
[[en:Carl Gustaf Wrangel]]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Gustaf_Wrangel"