Saaremaa (maakond): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida:
[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Muistse vabadusvõitluse]] ehk Läänemere idakaldale jõudnud Põhjala ristisõdade ajal 13. sajandi alguskümnenditel oli Saaremaa kõige visamalt võõrvallutajatele vastu pannud maakond. Maakond alistati alles 1227. aastal pärast mitmeid sõjaretki, mil Valjala linnuse piiramise lõpetas ristisõdijate ja muistsete saarlaste vahel sõlmitud leping (vasallileping). Seetõttu jäi Saaremaale tollal eristaatus ning nii mitmedki muistsed vanemad said arvatavasti uute maahärrade vasallideks. Saaremaast endast sai Saare-Lääne piiskopkonna osa.
Saarlased tõusid korduvalt edukalt ka sakslaste vastu üles: [[1236]]–[[1241]], [[1261]]–[[1262]] ja [[1343]]–[[1345]] oli Saaremaa võõrvallutajatest vaba. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal läks ta [[Taani]] koosseisu, mille osaks jäi ta kuni [[1645]]. aastani, mil [[Brömsebro rahu]]ga omastas selle [[Rootsi]]. [[1710]]. aastal vallutas saare Venemaa. Saaremaa jäi eristaatusega piirkonnaks (pooleldi eraldiseisvaks provintsiks, pooleldi maakonnaks) kuni [[1917]]. aastani, mil ta ühendati selgelt Eestimaa rahvuskubermanguga. Sama aasta oktoobris okupeerisid selle sakslased, nende võim kestis kuni [[1918]]. aasta novembrini. [[1919]]. aastal toimus kommunistide provotseeritud [[Saaremaa mäss]], mis oli tingitud ka puudulikust informatsioonist [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] toimunu kohta. Hiljem oli Saaremaa üks sõdadevahelise Eesti Vabariigi üheteistkümnest maakonnast. See likvideeriti [[1950]]. aasta haldusreformiga, mil Eestis moodustati maarajoonid. Alates 1959. aastast, mil likvideeriti [[Orissaare rajoon]], kuulus kogu Saaremaa ala taas ühe haldusüksuse, [[Kingissepa rajoon]]i alla.
== Rahvaloendused ==
| |||