Punane raamat: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eesti loodus: artiklisisene kordus maha |
P →Eesti loodus: par |
||
54. rida:
Eesti esimese punase raamatu ( [[1979]] ) nimekirjad sisaldasid kokku 259 liiki [[soontaimed|soontaimi]] ja [[loomad|loomi]]. Teises ( [[1988]] ) lisandus valitud hulk [[samblad|samblaid]], [[vetikad|vetikaid]], [[samblikud|samblikke]] ja [[seened|seeni]], kuid liikide koguhulk suurenes vaid 315-ni. Seevastu viimasesse ( [[1998]] ) punasesse raamatusse arvati samadest elustikurühmadest juba 1318 ohustatuks tunnustatud taksonit.
Uue punase raamatu andmeil on Eesti alalt viimase sadakonna aasta vältel kadunud 4 [[seened|seene]]-, 18 [[samblikud|sambliku]]-, 10 [[samblad|sambla]]-, 27 [[soontaimed|soontaime]]-, 42 [[selgrootud|selgrootu]] ja 2 [[
Enim, tublisti üle kolmandiku hinnatud liikidest on hävinuks või ohustatuks tunnistatud [[samblad|sammaldest]] (37,9%), kolmandik [[suursamblad|suursamblikest]] (32,6%), üle veerandi [[selgrootud|selgroogsetest]] (28,4%) ja viiendik [[soontaimed|soontaimedest]] (20,6%). Väiksematest rühmadest on hävinud või ohustatud liikide osakaal suur veega seotud [[loomad|loomadel]], nagu [[kahepaiksed]] (45,4%), [[kalad]] (36,1%) ja [[vähid]] (36%).
Eesti punasesse raamatusse võetud elustikuvormide puhul seisab esikohal mitmesugune [[metsandus|metsade]] majandamisega seotud tegevus, eeskätt lageraied ja metsahooldustööd (27%-l kõigist ohustatud liikidest). Järgnevad [[
Vähem kui 6% ohustatud liikidest kannatab kliimamuutuste, uute liikide sissetalumise ja muude väljastpoolt lähtuvate mõjustuste tõttu, ligi 15% puhul pole ohustavad tegurid teada.
| |||