Häbelik mimoos: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}}{{keeletoimeta}}{{vikinda}}

'''Häbelik mimoos''' (''Mimosa pudica'') on [[liblikõielised|liblikõieliste]] sugukonda arvatud [[taim]]e[[liik (bioloogia)|liik]]; [[ravimtaim|ravim-]] ja [[maitsetaim]].

 

 

== Iseloomustus==

Noortes taimedes on tüvi jäik ja püstine, aga ajaga muutub ronivaks. Tüvi on nõtke ja sale, haruline ja ogaline, kasvab 1.5 m pikkuseks. Lehed on sule kujulised, üks või kaks sule paari ja 10-26 lendlehte ühe sule kohta. Ka leheroots on ogaline. Tüvega surmkahvatu roosa või lilla õis tuleb lehe varrest. Kerakujuline munaja õie läbimõõt on 8-10 mm (peale tolmuka). Lähemal vaatlusel on näha, et pähik kroonleht on ülemisel osal punakas ja tolmukavars on roosa. Vili koosneb kobaratest, 2-8 kauna, iga kaun 1-2 cm pikk. Kookonid murduvad 2-5 lõiguks ja pruunid seemned on 2,5 mm pikkkused. Õied tolmlevad tuule ja putukatega.

 

 

Häbelik mimoos on hästi tuntud oma kiire liikumise poolest. Õhtul lendlehed murduvad kokku ja terve leht vajub alla. Avanevad taas päikesetõusul. Seda tüüpi liikumist on tähendatud '''nüktinastiline liikumine'''. Lehed sulguvad ka eri stiimulitega, näiteks puudutamine, soojenemine või raputamine. Stiimuleid saab ka üle kanda naaber lehtedele. Seda tüüpi liikumised on tähendatud '''seismonastiline liikumine'''. Liikumine on põhjustatud "kiire strateegiliselt asetsevate rakkude kadu, mis põhjustavad lehtede langemist kohe enne ühte pilku" poolt. See tunnus on üsna ühine ''Mimosaceae'' perekonna ulatuses.

 

 

Liik võib olla tülikas umbrohi troopika põllumaade saagile, eriti kui põllud on käsitsi haritud. Kuivad tihnikud võivad olla tuleohtlikud. Mõnedel juhtudel on taim söödaks, kuigi Havail on see saanud mürgiseks kariloomadele.

 

 

Kõige tihemini kasvab see taim aastaringselt, aga madalas tihedas taimestikus. Levib üldiselt seemnetega.