Erinevus lehekülje "Bouvet' saar" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7 baiti ,  12 aasta eest
resümee puudub
'''Bouvet' saar''' on asustamata [[saar]] [[Atlandi ookean]]i lõunaosas, kohas [[geograafilised koordinaadid|koordinaat]]idega {{koord dm|54|26|S|3|24|E|}}. Teda loetakse üheks maailma kõige kõrvalisemaks ja üksildasemaks paigaks.
 
Saar on [[suveräänsus|suveräänsete]] õigustega üksus [[Norra]] kuningriigi koosseisus. Seal kehtib Norraga sama [[vööndiaeg]], [[Kesk-Euroopa aeg]] (UTC+1). Bouvet' saarel ei ole oma [[postiindeks]]it ega [[maakood (telefon)|telefoni maakood]]i, kuid tal on interneti [[tippdomeen]] ([[.bv]]) (mida küll ei kasutata) ja esindatud [[ISO maakoodide loend|ISO maakood]]is koodiga 074.
 
Saare avastas [[1. jaanuar]]il [[1739]] prantsuse meresõitja [[Jean-Baptiste Charles Bouvet de Lozier]], kes küll ei suutnud saarel randuda, kuid määras selle kordinaadid. Hiljem selgus, et saare pikkuskraad oli määratud valesti ja seetõttu ei suudetud saart kaua aega uuesti leida ([[James Cook]]i poolt), ning vahepeal isegi arvati, et teda pole tegelikult olemas. Alles [[1808]]. aastal leidsid [[Inglismaa|inglise]] vaalakütid saare uuesti ja [[1899]] määrati selle õiged kordinaadid [[Saksamaa|saksa]] süvamereekspeditsiooni poolt.
[[Pilt:Bouvet aerial photo.jpg|thumb|Bouvet' õhust]]
Saar on 57 km<sup>2</sup> suur (mõnedel andmetel 49 km<sup>2</sup>), 935 m kõrge (mõnedel andmetel 780 m) ja [[vulkaan]]ilise tekkega. Saare moodustabki aktiivne vulkaan ja selle nõlvu katvad liustikulised jääväljad (üle 90%) ning järsud merre laskuvad kaljud. Saare [[vulkaan]] on üpris unikaalne, kuna selle kraatris asub pidevalt hõõguv [[laava]]järv. Bouvet jääb [[Kaplinn]]ast 2560 km edelasse ja [[Antarktika]]st, [[Kuninganna Maudi maa]]st 1690 km põhja poole. Saare ümbruse klimaatilised tingimused on äärmiselt ebasõbralikud. Siin on pidevalt tugevad tuuled ja tormid, niiskus, udud ja lumetormid. Seetõttu on saart külastatud väga harva ja on luhtunud ka katsed rajada sinna alalist [[meteroloogiajaam]]a. Samuti pole inimestest siin keegi kunagi talvitunud. Alates [[1977]]. aastast on saarel olnud mitu automaatset [[ilmajaam]]a, mis sealses karmis kliimas pole kuigi kaua püsinud. [[2007]]. aasta sateliidifotode alusel arvatakse, et on hävinenud ja merre paiskunud ka viimane, [[1994]] püstitatud ilmajaam. Saart külastavad aegajalt [[raadioamatöör]]id kasutades siis 3Y0E algavat kutsungit. Ka [[2008]]. aasta algul oli seal Norra uurimislaev [[Agulhas]], millega käis seal teaduslik uurimisekspeditsioon koos mõnede raadioamatööridega.