Arengumaade võlakriis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
Võlakriis (''ingl. k. debt crisis'') on väga suureks muutunud välisvõlg, mis tekkis arengumaades 1980. aastaks pärast OPECi naftahindade korduvat tõusu (1973,1979) ja arengumaades toodetud tarbekaupade hindade langust. Jätkates arenguplaanide täitmise ja rahva elatustaseme tõstmise eesmärgil laenamist, jõuti piirini, millest alates ei suudetud enam maksta isegi laenuintresse, laenude tagasimaksmisest rääkimata. Võlgade intress on muutnud tagasimakstavad summad algsete laenatud summadega võrreldes mitmekordseks.
 
Arengukoostöös püütakse saavutada võla kustutamist (''ingl. k. debt cancellation'') - laenu tagasimaksmise kohustuse peatamist võlausaldaja poolt, st võla tühistamist laenuandja poolt, millega võlgnik vabaneb kohustusest võlga tagasi maksta. Samuti on paljude valitsusväliste organisatsioonide eesmärgiks saavutada võlakergendusvõlakergendust (''ingl. k. debt relief'') - vähimarenenud maade võlakoormuse kergendamist, st võla põhisumma või intresside vähendamist, mis võib toimuda võla kustutamise, võlamaksete ümberajastamise, refinantseerimise või muude laenutingmuste muutmise läbi. Võlakergendus on olnud üheks olulisimaks teemaks suurele kodanikuühenduste koalitsioonile, mis on teinud alates 1995. aastast kampaaniaid arengumaade laenude kustutamiseks (Jubilee kampaania). See liikumine on edukalt surununud laenude kustutamise küsimuse lääneriikide (G8) ja organisatsioonide (Maailmapank, IMF) arutelude päevakorda.
 
Paljude vaesete riikide võlakoorem ei võimalda neil saavutada aastatuhande arengueesmärke [[http://et.wikipedia.org/wiki/Aastatuhande_arengueesm%C3%A4rgid]]. Võlgade kustutamist arenguabi osana ei soosita, sest laenuandja peaks osaliselt riske kandma ning ei tohiks võlakustutamiseks tehtud kulusid võtta abi arvelt.