Redaktsioon: 5. oktoober 2007, kell 21:50 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. märts 2009, kell 20:53 redigeeri eemalda 192.249.39.3 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| räägib kinnisest tulekoldest; tähtkuju kohta vaata artiklit [[Ahi (tähtkuju)]]; india jumala kohta vaata artiklit [[Vritri]]}} {{kopipeist\|allikas=EE 12. köide}} ~~{{vikinda}}{{toimeta}}~~ '''Ahi''' on ruumi kütmiseks kasutatav kinnine tulekolle. Ruumi kütmiseks kasutatav kinnine tulekolle. Vanim ahi koosnes võlvina tulepesa kohale lahtiselt laotatud maakividest. Sellest arenes esiaja lõpul neljakandiline paest ja maakividest müüritud seintega kerisahi. Algselt oli munakividest keris pealt lahtine. 18. saj. II poolel hakati kerisahje paeplaatide või võlvlaega pealt, hiljem ka eest kinni ehitamata ning esi- või külgseina tehti suitsu väljajuhtimiseks nn. lõhna- ehk leiliauk. Kagu-Eestis ja saartel oli kasutusel ilma keriseta, aga kõrge massiivse laega ja ahjusuu kohal oleva suitsuauguga umbahi. Setude Vene ahi oli samuti umbahi. Mõlemad ahjutüübid olid suitsuahjud. Ahjus küpsetati leiba, muid toite valmistati koldel (kividest laotud tulepesa). Ahjul ja koldel oli oluline koht rahvausundis (maja- ja tulehaldjate asupaik), perekonnakombestikus nin ravi- ja ennustusmaagias. 19. saj. lõpul ehitati kambritesse uut tüüpi, lõõridega ahi (Hollandi ahi), mis ühendati korstnaga. ==Ajalugu== Vanim ahi koosnes võlvina tulepesa kohale lahtiselt laotatud maakividest. Sellest arenes esiaja lõpul neljakandiline paest ja maakividest müüritud seintega [[kerisahi]]. Algselt oli munakividest keris pealt lahtine. [[18. sajand]]i teisel poolel hakati kerisahje paeplaatide või võlvlaega pealt, hiljem ka eest kinni ehitamata ning esi- või külgseina tehti suitsu väljajuhtimiseks nn. lõhna- ehk leiliauk. [[Kagu-Eesti]]s ja saartel oli kasutusel ilma keriseta, aga kõrge massiivse laega ja ahjusuu kohal oleva suitsuauguga [[umbahi]]. [[Setud]]e Vene ahi oli samuti umbahi. Mõlemad ahjutüübid olid suitsuahjud. Ahjus küpsetati [[leib]]a, muid toite valmistati koldel (kividest laotud tulepesa). Ahjul ja koldel oli oluline koht rahvausundis (maja- ja tulehaldjate asupaik), perekonnakombestikus nin ravi- ja ennustusmaagias. [[19. sajand]]i lõpul ehitati kambritesse uut tüüpi, lõõridega ahi ([[Hollandi ahi]]), mis ühendati korstnaga.

Ahi: erinevus redaktsioonide vahel