Sõnajärg: erinevus redaktsioonide vahel

Termin "sõnajärg" on tegelikult mõnevõrra ebatäpne, sest tegemist ei ole ainult sõnade, vaid ka suuremate üksuste järjekorraga lauses. Sõnajärjel on enamikus keeltes praktilisi funktsioone, vähemalt sedavõrd, et esineb mingisuguseid eelissõnajärgi. Sellist keelt, milles sõnad võivad olla mis tahes järjestuses, pole olemas. Keeled erinevad selle poolest, kui kindlad nende sõnajärjed on. Kõnelemine on lineaarne protsess. See tähendab, et sõnad tulevad üksteise järel suust ja jõuavad täpselt samas järjekorras kuulaja meeltesse. Et kuulamisel ei ole kogu informatsioon korraga kättesaadav, siis on selle järjestus lauses üsna oluline. Mõnes keeles on moodustajate järjekord lauses suhteliselt range, teistes on aga võimalik moodustajaid lauses vabalt ümber tõsta. Hoolimata sõnajärje vabadusest, on üks sõnajärg teistest sagedasem ja tavalisem. Sellist sõnajärge kutsutakse põhisõnajärjeks. Põhisõnajärje alusel jagunevad maailma keeled kolme suurde rühma: [[SVO]]-keeled, [[SOV]]-keeled ja [[VSO]]-keeled (S tähendab subjekti ehk alust, V öeldisverbi ja O objekti ehk sihitist). Kui võtta näiteks lause: "Teele küpsetab kooki." moodustatakse see järgmiselt:

SOV[[SVO-keeled]]: Teele kooki küpsetab kooki.

VSO.[[SOV-keeled]]: Küpsetab Teele kooki küpsetab.