Vastupanuliikumine: erinevus redaktsioonide vahel

'''Vastupanuliikumine''' on vastupanuriigi liikuminevõi mingimuu suurema maa-ala vallutuseleelanike võiorganiseeritud okupatsioonile(ja mingisealhulgas enamasti ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile.

[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] võitjariikide allikais kasutatakse koondterminit '''Vastupanuliikuminevastupanuliikumine''' ([[inglise keel|inglise keeles]] ''resistance movement'') sageli vaid kitsamas tähenduses), olitähistamaks [[Kolmas Riik|Saksa]], [[Itaalia]], [[Jaapani]] (ja mööndustegaharvem ka [[Nõukogude Liit|VeneNõukogude]]) [[okupatsioon|okupantide]] ja nende [[kollaboratsionism|käsilaste]] vastanevastaseid rahvavabastusliikumineliikumisi, [[Teinemis maailmasõda|IItegutsesid maailmasõja]] ajalajavahemikul [[1939]] - [[1945]]. Vene okupantide vastastest võitlejatest võib vastupanuliikumise hulka lugeda neid võitlejaidSee, [[partisan]]ekitsamas võitähenduses [[metsavennad|metsavendi]], kes [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] okupatsiooni asendudes Saksa omaga jätkasid võitlust [[natsionaalsotsialism|natside]] vastu, mitte ei astunud näiteks natsliku [[Omakaitse]], [[idapataljonid|ida-]] või politseipataljonide vms. koosseisu. Samuti neid natside vastu võitlevaid partisane või metsavendi, kes natsiokupatsiooni asendudes Nõukogude omaga, jätkasid võitlust [[stalinism|stalinistide]] vastu (näiteks [[UPA]] [[Ukraina]]s). Vastupanuliikuminevastupanuliikumine jätkas sõjaeelset [[fašism]]i ([[natsionaalsotsialism|natsismi]]i, [[falang]]ismi, [[raudkaart]]laste, [[tulirist]]laste, [[reksism|reksistide]], [[noolristlased|noolristlaste]], [[ustašid|ustašite]], [[lapua]]laste, aga ka [[stalinism]]i) vastast võitlust. Rahvuslikest erijoontest hoolimata oli vastupanuliikumine rahvusvaheline;, see väljendus ühises eesmärgis vabaneda okupantidest. jaVõitlusvormideks purustadaolid fašismokupantide (jne.).ja Võitlusvormidnende olidideoloogia fašismivastanevastane [[propaganda]] (sealhulgas illegaalse [[kirjandus]]e väljaandmine ja levitamine), [[streik]], [[sabotaaž]], [[diversioon]], okupantide ja nende käsilaste hävitamine, [[luure]]andmete kogumine [[Liitlased|liitlasvägede]] jaoks ja partisanisõda (osalesid ka [[koonduslaager|koonduslaagreist]] põgenenud). Vastupanuliikumise kõrgeim faas oli üldrahvalik relvastatud [[ülestõus]].

Esimesed partisanisalgadrelvastatud vastupanuüksused tekkisid Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt okupeeritud [[Poola]]s (1939), ningSaksamaa poolt okupeeritud [[Jugoslaavia]]s ([[1941]]). ning Nõukogude Liidu poolt okupeeritud [[EuroopaLeedu]]s, maade[[Läti]]s vastupanuliikumistja hoogustas[[Eesti]]s (1941). Pärast Saksamaa sissetungi Nõukogude Liidu territooriumilaladele puhkes puhkenudlaialdane [[partisaniliikumine]] okupeeritud [[Ukraina]], [[Valgevene]] ja [[Venemaa]] aladel. Ulatuslikem oli Saksa okupatsiooni vastane vastupanuliikumine [[Prantsusmaa]]l ([[Résistance]]), Itaalias, Jugoslaavias ja [[Kreeka]]s. Enamikus riikides tegutsesid vasak- ja parempoolsed jõud koostöös. Paljudes riikides kasvas vastupanuliikumine üldrahvalikuks liikumiseks, loodi juhtivad [[organisatsioon]]idorganisatsioonid ja relvajõud. Eriti tugevad relvajõud olid Prantsusmaa ([[Forces Françaises de l'Intérieur]]), Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka ([[EAM]], [[ELAS]]) ja Poola ([[Krajowa Rada Narodowa]]) vastupanuliikumisel.

[[Aasia]]s võitlesidosutatu edukaltedukat relvastatud vastupanu [[Jaapan]]i vastuokupatsiooni sõjaväedvastu [[Vietnam]]is, [[Malaisia]]s ja [[Filipiinid]]el. Vastupanuliikumine soodustas [[fašismivastase koalitsioon]]i võitu II maailmasõjas.