Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
 
 
== Ajateenistuse üldiseärasused ==
Ajateenistuskohuslast nimetatakse kuni ajateenistusse võtmiseni [[kutsealune|kutsealuseks]].
 
Ajateenistuskohustust täitvat isikut nimetatakse [[ajateenija]]ks.
 
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17-25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust - 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametkohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti ([[sõdur]]id, [[allohvitser]]id) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda oleks võimalik organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel [[mobilisatsioon]]iga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, rangemad distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.
Ajateenistuskohustuse läbinud isikut nimetatakse [[reservväelane|reservväelaseks]].
 
Ajateenistusse eri põhjustel mittesobivatele kodanikele on tänapäeval hakatud rakendama [[asendusteenistus]]t või [[tööteenistus]]t.
 
== Ajateenistuse üldiseärasused ==
 
Ajateenistuskohuslast nimetatakse kuni ajateenistusse võtmiseni [[kutsealune|kutsealuseks]].
 
Ajateenistuskohustust täitvat isikut nimetatakse [[ajateenija]]ks.
Ajateenistusse võtmise vanus on tavaliselt olnud 17-25 eluaastat ja ajateenistuse kestus on olnud 4 kuust - 25 aastani sõltuvalt ajajärgust ja ajateenistuse eesmärgist riigikaitse korralduses. Ajateenistuse pikkus võib olla erinev sõltuvalt väeliigist, relvaliigist või ametkohast. Ajateenijatega võidakse komplekteerida madalamaid ametikohti ([[sõdur]]id, [[allohvitser]]id) väeosades ja muudes sõjaväeasutustes või õpetada neid ja valmistada ette reservväelasteks, keda oleks võimalik organiseeritult kasutada armee märgataval suurendamisel [[mobilisatsioon]]iga. Ajateenijaid koheldakse ja kasvatatakse armees tavaliselt madalama omaette teenistusliigina või staatusena. Selle juurde võivad kuuluda näiteks loata väeosa territooriumilt lahkumise keeld, rangemad distsiplinaarmeetmed ja muud siseteenistuse alased piirangud.
 
Ajateenistuskohustuse läbinud (ja tegevteenistusse mitte jäänud) isikut nimetatakse [[reservväelane|reservväelaseks]].
Ajateenistusse eri põhjustel mittesobivatele kodanikele on tänapäeval hakatud rakendama [[asendusteenistus]]t või [[tööteenistus]]t.
 
 
== Ajateenistus Eesti riigikaitses ==
 
[[Pilt:ATR1936-2.JPG|thumb|Eesti sõjaväe ajateenijaid 1936. a]]
 
=== 1920-1940 ===
 
Eesti kaitsejõududeskaitsestruktuurides on ajateenistuse pikkus varieerunud erinevatel aegadel 8 ja 18 kuu vahel.
 
Enne 2. maailmasõda kasutati ajateenijaid katteüksuste lahinguvalmiduses pidamiseks ja samal ajal arvuka reservväe ettevalmistamiseks. Ajateenistuse kestus varieerus eri aastatel ja eri relvaliikides, kuid oli enamasti 12 kuud. Lühemat ajateenistuse kestust oldi sageli sunnitud kasutama rasketel majanduslikel aegadel ja seetõttu vähenes kaitseväe komplekteeritus ning valmidus.
 
2001. a ajateenistust lühendati ja diferentseeriti nii, et sõduritele kestis see 8 ja allohvitseridele 11 kuud ehk 3 kuud kauem. Nii taheti saavutada, et uute teenistusse võetavate noorsõduritega aitaksid baasõppe käigus tegeleda vanemad ajateenijad-allohvitserid, kelle enda alluvad olid juba reservi arvatud. Seoses sellega lühenes aga liialt allohvitseride ettevalmistuse ning koostööväljaõppe aeg. Samuti oli mõnel korral raske allohvitseridele piisavalt ülesandeid leida, kui sõdurid olid reservi arvatud, kuid uut ajateenijate lendu näiteks polnud väeossa võetud. Lisaks vähenes heade ajateenijate motivatsioon allohvitseriks pürgida, sest ei soovitud sõduritest kauem aega teenida.
 
 
=== Alates 2003 ===
2003. aastast mindi üle üksusepõhisele ajateenijate koolitusele ja hakati ajateenijad kutsuma teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Ajateenistuskohustust on võimalik täita vaid Maaväes või Mereväes.
 
'''Eelvõtmise''' ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud. Eelvõtmine toimub juulis ja vähesel määral ka jaanuaris, Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid, põhivõtmise ajateenijatest sõdurid.
 
'''Põhivõtmise''' ajateenijatele kestab ajateenistus 8 kuud. Põhivõtmine toimub peamiselt oktoobris. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
 
'''Ajateenistuse väljaõpe''' jaguneb kursusteks. Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega - SBK (10 nädalat).
 
Kõigile ajateenijatele algab ajateenistus sõduri baaskursusega - SBK (10 nädalat).
 
Eelvõtmise ajateenijatel järgneb sellele nooremallohvitseride väljaõpe: nooremallohvitseri baaskursus - NABK (6 nädalat) ja nooremallohvitseri erialakursus - NAEK (6-8 nädalat); autojuhtidel on samal ajal autojuhi eriala baaskursus - AJEBK. Põhivõtmise ajateenijatel järgneb SBK-le erialakursus (selle ajal liituvad ka eelvõtmise allohvitserid ja autojuhid) - EK, siis [[jagu|jaokursus]] - JK, [[rühm]]akursus - RK ning [[kompanii]]kursus - KK. Ajateenistus lõpeb koondharjutustega, millest põhiline on iga-aastane õppus "[[Kevadtorm]]". Ajateenistuse viimase paari nädala jooksul toimub kokkuvõtete tegemine ja kogu varustuse põhjalik hooldus, konserveerimine ja tagastamine ladudesse.
 
Selle ajateenistusmudeli '''probleemidena''' on avaldunud kutsealuste eel- ja põhivõtmise vahelise adekvaatse eeljagamise raskused, kuna eelvõtmise ajateenijad ei sobi, vastupidiselt paljudele põhivõtmise ajateenijatele, sageli autojuhtideks või nooremallohvitserideks. Lisaks on probleem jaoülemate puudumine õpperühmades SBK ajal, mis vähendab distsipliini või suurendab kaardrikaadri töökoormust. Muutustes pole aga kokkuleppele saadud.
 
== Ajateenistusest mujal maailmas ==
[[Pilt:Conscription map of the world.svg|300px|thumb|Ajateenistus maailma riikides.
* Punane - ajateenistus
 
* Sinine - professionaalne või vabatahtlik teenistus]]
* Punane - ajateenistus
* Sinine - professionaalne või vabatahtlik teenistus]]
 
Ajateenistus on näiteks Soomes (6-12 kuud), Saksamaal (9 kuud), Taanis (4 kuud).
 
[[Eesti Kaitsevägi]]
 
[[Reservväelane]]
 
[[Sõdur]]
 
[[Allohvitser]]
 
 
Anonüümne kasutaja