Arthur Lossmann: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
+välislingid
3. rida:
[[1904]] lõpetas [[Peterburi]] sõjaväe-meditsiiniakadeemia.
 
[[1907]]-[[1914|14]] töötas Peterburis sõjaväemeditsiini alal. Osales sõjaväearstina [[Vene-Jaapani sõda|Vene-Jaapani sõjas]], [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]]. Teenete eest Vabadussõjas sai Lossmann kolmandiku [[Valtu mõis]]ast, millest kujunes perekonna suvekodu.
 
[[1920]]-[[1935|35]] Eesti [[Sõjavägede Tervishoiuvalitsus]]e ülem, aastast [[1922]] sanitaarkindralmajor.
11. rida:
[[1944]] põgenes [[Saksamaa]]le ja aastast [[1947]] elas [[Inglismaa]]l.
 
[[14. november|14. novembril]] [[1998]] maeti 1972. aastal Londonis surnud Arthur Lossmann, tütar [[Nora V.-Vanda Morley FletcheriFletcher]]i algatusel ümber [[Vabadussõja kõrgemate juhtide memoriaal]]i [[Tallinna Kaitseväekalmistu]]le, kuhu varem olid sängitatud ka [[Johan Unt]] (surn. 1930) ja [[Ernst Põdder]] (surn. 1932).
 
== Raamat ==
18. rida:
== Vaata ka ==
* [[Kindral Lossmani auhind]]
 
==Välislingid==
*[[Allar Viivik]]: [http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=30111 Kindralmajor kodumulda], [[Õhtuleht]], 16. november 1998
*[[Ott Laido]]: [http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=15556 Meie naine Inglismaal (Kindral Lossmani tütre Nora mälestusi)], [[Eesti Naine]], Jaanuar 2009
 
{{DEFAULTSORT:Lossmann, Arthur}}