Erinevus lehekülje "Murenemine" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 7 baiti ,  12 aasta eest
P
resümee puudub
P (Tühistati Sally006 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Siim)
P
Murenemine on nn [[eksogeenne protsess]] ehk [[energia]] selleks tuleb [[Päike]]selt.
 
Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kantakse [[Vooluvesi|voolava vee]], tuule jms poolt murenemispaigast eemale ja [[Settimine|setitatakse]] kusagil mujal [[Sete (geoloogia)|setetena]]. Setetest saab aja jooksul [[settekivim]], mis omakorda võib [[Moone (geoloogia)|moondudes]] muutuda [[moondekivim]]iks ja lõpuksüles ülessuladessulades saada [[magma]]ks, mis lõpuks [[Kristalliseerumine|kristalliseerub]] [[tardkivim]]ina. Seega on murenemine üks osa [[kivimite ringe]]st. Kivimite [[Paljandumine|paljandumisel]] maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale.
 
Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud [[tardkivim]]id. [[Graniit]] on üks levinumaid tardkivimeid ja sobib hästi näitesse, mis selgitab seda, mis murenenud kivimist saab. Graniit koosneb põhiliselt [[kvarts]]ist ja [[päevakivi]]st ning mitmesugustest muudest [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsetest mineraalidest]]. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks [[savimineraal]]ideks ([[illiit]], [[smektiit]], [[kaoliniit]] jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega [[savi]]. See selgitabki, miks on liiv ja savi planeedil [[Maa (planeet)|Maa]] nii levinud setted.
15 888

muudatust