Vinland: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga 'IME LONTI'
P Tühistati 213.35.236.48 (arutelu) muudatus ning pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi JAnDbot
1. rida:
[[Pilt:Greenland Vinland satellite lowres.jpg|right|thumb|[[Euroopa]]st [[Põhja-Ameerika]]sse. 1–[[Fääri saared]], 2–[[Island]], 3–[[Idaasundus]], 4–[[Lääneasundus]] [[Gröönimaa]]l, 5–[[Baffini saar]], 6–[[Labrador]], 7–[[L'Anse aux Meadows]] [[Newfoundland]]il, 8–[[St. Lawrence'i laht]]]]
IME LONTI
 
'''Vinland''' ehk '''Vínland''' ([[vanaislandi keel|vanaislandi]] ''Vínland'', arvatavasti "viinapuude maa" või "veinimaa", ka ''Vínland it góða'' 'hea Vínland') on piirkond [[Põhja-Ameerika]]s, mille avastas aasta [[1000]] paiku [[Island]]i päritolu meresõitja [[Leifr Eiríksson]].
 
Vínland oli tema poolt Ameerikas avastatud aladest kõige lõunapoolsem, sellest põhja poole jäid [[Markland]], mis tähendab Metsamaad, ja [[Helluland]] ehk Kaljumaa.
 
==Allikad==
===Vínlandi saagad===
 
Peamised allikad, mis räägivad Vínlandi avastamisest ja katsetest seda maad koloniseerida, on [[13. sajand]]ist pärinevad nn Vínlandi [[saagad]]: ''Eiríks saga rauða'' ([[Eiríkr Punase saaga]]) ning ''Grœnlendinga saga'' ([[Gröönlaste saaga]]). Saagad käsitlevad samu sündmusi, kuid sageli lähevad nende andmed teineteisest päris tugevalt lahku. Mõlemad saagad põhinevad suulisel pärimusel.
 
Gröönlaste saaga andmetel olevat Põhja-Ameerikat esimesena näinud [[Bjarni Herjólfsson]], kes sõitis Islandilt [[Gröönimaa]]le oma isa külastama, kuid torm ajas ta hoopis senitundmatute läänepoolsete saarte juurde. Tema seal aga maale ei läinud. Gröönimaale jõudes jutustas Bjarni kolmest maast, mida ta oma laeva pardalt nägi. Talle heideti ette, et ta uutel maadel ei randunud, [[Eiríkr Punane|Eiríkr Punase]] poeg Leifr Õnnelik aga ostis ära tema laeva ja läks neid maid otsima. Kõigepealt jõudis Leifr läänes kaljusele maale, mille ta nimetas [[Helluland]]iks. Seejärel jõudis ta metsaga kaetud maale, mis sai nime [[Markland]]. Lõpuks jõudis Leifr viljakale maale, kus kasvasid [[viinapuu]]d ja metsik [[nisu]]. See maa sai nimeks Vínland. Leifr Eiríksson oli mõlema saaga järgi esimene, kes Vínlandis maale läks.
 
Mõlema saaga andmetel tehti Gröönimaale ümber asunud skandinaavlaste poolt katset Vínlandi koloniseerida. Tõsisemate üritajate seas olid [[Þorfinnr Karlsefni]] ja tema naine [[Guðríðr Þorbjarnardóttir]], Vínlandis sündis neil poeg [[Snorri Þorfinnsson|Snorri]]. Koos Þorfinnri ja Guðríðriga sõitis Vínlandi palju ümberasujaid. Seal elasid aga juba [[skräälingud]], [[indiaanlased]], kellega mõnikord rahumeelselt kaupa tehti, sageli aga ka lahinguid peeti. Püsivat skandinaavlaste asustust Vínlandis ei tekkinud, sest uusasukatel oleks olnud raske end pikemat aega skräälingute eest kaitsta.
 
===Teised allikad===
 
Esimene teadaolev kirjalik allikas, mis Vínlandi nimetab, on [[Adam Bremenist|Bremeni Adami]] kirjutatud Hamburg-Bremeni piiskopkonna ajalugu ''[[Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum]]'', mis valmis aastatel [[1075]]–[[1080]]. Adam räägib, et ta olevat aastatel 1068 või 1069 [[Taani]] kuningas [[Svend Estridsen]]ilt kuulnud lääne pool asuvast meretagusest maast nimega Vínland, kus kasvavad viinapuud ja metsik nisu.
 
Vínlandi on nimetatud ka [[Ari Þorgilsson]]i [[Islandlaste raamat]]us, mis valmis ajavahemikus 1122–1133. Ari ütleb, et Eiríkr Punane olevat Gröönimaal kohanud inimesi, kes olid väga sarnased Vínlandis elavatele inimestele, keda gröönlased kutsusid skräälinguteks (''skrælingar''). Ari jutt on sõnastatud nii, nagu oleks Vínlandi olemasolu olnud kõigile teadaolev. Tõenäoliselt see nii oligi. Ari lasi oma Islandlaste raamatu üle vaadata [[Skálholti piiskop]]il [[Þorlákr Runólfsson]]il, kes oli saagade andmetel Vínlandis sündinud Snorri Þorfinnssoni lapselaps. Kas Snorri ka tegelikult Vínlandis sündis, ei ole teada, kuid on usutav, et tema vanemad seal käisid ja et tema perekonnas tunti Vínlandisse puutuvat hästi.
 
Islandi annaalides on aasta [[1121]] kohta märge, et [[Gröönimaa piiskop]] [[Eiríkr Grúpsson]] asus teele Vínlandi, kuid tema edasise käekäigu kohta andmeid ei ole.
 
Arvatavasti käidi Gröönimaalt keskaja jooksul palju kordi Põhja-Ameerikas, et tuua sealt puid, [[karusnahk]]u ja eksootilisi [[toiduaine]]id. Aasta [[1347]] kohta on Islandi annaalides teade, et torm on Islandi rannikule toonud laeva, mis oli teel Gröönimaalt Marklandi. Seejärel Vínlandist ega teistest kaugel läänes asuvatest maadest enam teateid ei ole.
 
== L'Anse aux Meadows ==
{{vaata|L'Anse aux Meadows}}
[[Pilt:Authentic Viking recreation.jpg|thumb|Viikingite peatuskoht L'Anse aux Meadows'is Newfoundlandis]]
[[Pilt:Carlb-ansemeadows-vinland-02.jpg|thumb|L'Anse aux Meadows, Newfoundland]]
[[1960. aastad|1960ndate]] alguses leidsid [[Helge Ingstad|Helge]] ja [[Anne Stine Ingstad]] [[Newfoundland]]i loodetipus L'Anse aux Meadows'is [[Skandinaavia]] [[viikingid|viikingite]] poolt rajatud hoonete jäänused. Tegemist on kolme majade grupiga, mis oma tüübilt sarnanesid Gröönimaal ja Islandil ehitatud hoonetega. Maju kasutati vaid lühikest aega aasta 1000 paiku. L'Anse aux Meadows ei saanud siiski olla Leifr Eiríkssoni Vínland, selleks asub see liiga kaugel põhjas. Arheoloogilised leiud viitavad sellele, et hooneid kasutati peatuspaigana reisidel kaugemale lõuna poole. L'Anse aux Meadows't on leitud palju kaugemal lõunas kasvava [[hall pähklipuu|halli pähklipuu]] (''Juglans cineria'') vilju, Skandinaavia päritolu helmeid, [[Iirimaa]] tüüpi ehtenõel, värtnakeder. Leitud on ka [[raud]][[neet]]e ja muid jälgi laevade parandamisest ning sepikoja jäänused. Teisi arheoloogilisi leide, mida saaks kindlalt seostada [[viikingid|viikingite]] retkedega, [[Ameerika]]st seni saadud ei ole.
 
==Vínlandi asukoht==
 
''Vín'' tähendab [[vanaislandi keel]]es [[viinapuu]]d või [[vein]]i; ''vin'' aga nurme, rohumaad. Usutavamaks peetakse tõlgendust, mille järgi maa nimi tähendab viinapuude- või veinimaad, sest nii [[Islandi saagad|saagad]] kui ka Bremeni Adam räägivad, et sellel maal kasvas rohkesti viinamarju.
 
Arvatavasti mõeldi saagades nimetatud [[Helluland]]i all [[Baffini saar]]t ja [[Markland]]i all [[Labradori poolsaar]]t. Vínlandi asukoha suhtes ei ole uurijad aga seni selgusele jõudnud. Välja on pakutud [[Cape Cod]], [[Nova Scotia]], [[Saint Lawrence'i jõgi|St. Lawrence'i jõe]] suue, [[New England]], [[L'Anse aux Meadows]]. Kui lähtuda sellest, et Leifri Vínlandis kasvas tõepoolest viinapuu, siis pidi see asuma [[St. Lawrence'i laht|St. Lawrence'i lahe]]st lõuna pool, sest selle lahe juures asub nimelt metsiku viinapuu leviala põhjapiir. Kõige levinum ongi seisukoht, et Vínland asus St. Lawrence'i lahe kandis või sellest lõuna pool.
 
==Kirjandus==
* Fitzhugh, W. W. & Ward, E. I. (eds.): ''Vikings: The North Atlantic Saga.'' Smithsonian Books, Washington 2000
* Ingstad, Helge & Anne Stine: ''The Viking discovery of America: The excavation of a Norse settlement in L’Anse aux Meadows, Newfoundland.'' Checkmark Books, New York 2001
*''Viikingid Vinlandis. Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga.'' Tõlkinud [[Arvo Alas]]. [[Perioodika]] 2003
 
==Välislingid==
* [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/eirikssagarauda.php Eiríkr Punase saaga vanaislandi keeles]
* [http://www.heimskringla.no/original/islendingesagaene/graenlendingasaga.php Gröönlaste saaga vanaislandi keeles]
 
[[Kategooria:Islandi ajalugu]]
[[Kategooria:Põhja-Ameerika geograafia]]
{{head artiklid}}
 
[[ang:Ƿīnland]]
[[id:Vinland]]
[[ca:Vinland]]
[[cs:Vinland]]
[[da:Vinland]]
[[de:Vinland]]
[[en:Vinland]]
[[es:Vinland]]
[[eo:Vinlando]]
[[fr:Vinland]]
[[is:Vínland]]
[[it:Vinland]]
[[he:וינלנד]]
[[la:Vinlandia]]
[[lt:Vinlandas]]
[[nl:Wijnland]]
[[ja:ヴィンランド]]
[[no:Vinland]]
[[pl:Winlandia]]
[[pt:Vinland]]
[[ru:Винланд]]
[[sr:Vinland]]
[[sh:Vinland]]
[[fi:Vinland]]
[[sv:Vinland]]