Erinevus lehekülje "Vulkaaniline tuhk" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
Vulkaanilisest tuhast suuremaid püroklaste nimetatakse [[lapill]]ideks (2...64 mm) ning [[Vulkaaniline pomm|vulkaanilisteks pommideks]] (üle 64 mm).
 
Erinevalt [[Tuhk|tuhast]] ei ole vulkaanilise tuha puhul tegemist millegi [[Põlemine|põlemise]] jäägi, vaid lihtsalt peene kivipuruga. Termin on pärit ajast, mil usuti, et vulkaanid on põlevad mäed<ref>Clark, Audrey N. (2003). The Penguin Dictionary of Geography (3. trükk). Penguin. Lk 451. ISBN 0140515054</ref>.
 
Vulkaanilise tuha ümberkristalliseerumisel võib sellest saada [[bentoniit]]. Bentoniidi kihte leidub ka [[Eesti]] maapõues.
 
Vulkaaniline tuhk võib ärritada [[limaskest]]i ning põhjustada probleeme näiteks [[astma]]haigetele. [[Kontaktläätsed]]e asemel tuleks vulkaanilise tuhaga kokku puutudes kanda [[Prillid|prille]]. [[Lennuk]]itele võib vulkaanilise tuha pilvest läbisõitmine [[mootor]]ite seiskumise tõttu lõppeda saatuslikult.
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Vulkanoloogia]]
15 887

muudatust