Pandivere kõrgustik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
13. rida:
Õhuke [[pinnakate]] ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee [[infiltratsioon]]iga piirkonna. See tähendab seda, et sademetena maapinnale langenud vesi imbub kergelt maa sisse ning vooluvetevõrku ei teki. Ka Eesti [[hüdrograafiline kaart|hüdrograafilisel kaardil]] tuleb Pandivere kõrgustiku keskosa selgelt esile praktiliselt puuduvate vooluveekogude ja [[soo]]dega. Soode pindala moodustab Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%).
Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus väljendub [[Põhjavesi|põhjavee]] väljakiildumises kõrgustiku ümbruses, mis teeb Pandivere ümbruse [[Allikas
Pandivere kõrgustikuga on tekke poolest seotud [[Vooremaa]] [[voor]]ed, mis asuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal, kuhjates endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval [[voor]]teks nimetame. Ka Pandivere kõrgeim tipp [[Emumägi]], mille [[suhteline kõrgus]] on 79 ja [[absoluutne kõrgus]] 166 meetrit, on voor. Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp.
25. rida:
Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud [[karstumine|karstumist]], mis ei ole siiski nii tugev kui [[Harju maakond|Harjumaal]] asuval [[Kostivere karstiala]]l.
Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka [[Sandurdelta|sandur-]] ja [[
[[Kliima|Klimaatiliselt]] iseloomustab kõrgustikku paksem [[lumi]]kate ja selle pikem kestus. Pandivere kõrgustikul asub ainus kõrgustikul paiknev pikemat aega regulaarselt tegutsenud ilmajaam Eestis. [[Väike-Maarja]] ilmajaama absoluutne kõrgus on 120 meetrit üle merepinna. See on ka Eesti kõige madalama keskmise temperatuuriga ilmajaam.
|