Isotoopgeoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

P
P (robot Adding: es:Geoquímica de isótopos)
Samuti kasutatakse isotoope näiteks [[hüdrogeoloogia]]s, [[paleoklimatoloogia]]s ja mujal. Hüdrogeoloogias näiteks uuritakse, kas [[põhjavesi]] sisaldab [[triitium]]i. Kui sisaldab, siis on selge, et vastav põhjaveehorisont sisaldab [[Vesi|vett]], mis sadas [[atmosfäär]]ist [[vihm]]ana [[20. sajand]]i teises pooles, sest triitium sattus atmosfääri läbi atmosfääris läbi viidud [[tuumakatsetus]]te.
 
Paleoklimatoloogias näiteks saab kasutada stabiilsete [[Isotoopne fraktsioneerumine|isotoopide fraktsioneerumist]]. Näiteks <sup>18</sup>O ja <sup>16</sup>O on [[hapnik]]u stabiilsed isotoobid, mis sisalduvad vees. Et <sup>18</sup>O on raskem, on tema [[kontsentratsioon]] atmosfääris olevas [[veeaur]]us madalam kui merevees, sest kergem isotoop aurustub mereveest kergemini. Seetõttu on ka [[liustik]]ud rikastunud just kerge hapniku suhtes. Sellest järeldub, et [[jääaegjäätumine (geoloogia)|jääaegadel]]adel, kui [[kliima]] oli külmem ning liustikud laiemalt levinud, pidi ookeanivesi olema raskemate hapnikuaatomite suhtes kontsentreeritum kui [[Jäävaheaeg|jäävaheajal]]. Jääb vaid uurida näiteks merepõhja ladestunud [[foraminifeerid]]e kodade isotoopset koostist ja teha sellest järeldusi [[paleokliima]] kohta.
 
[[Kategooria:Geokeemia| Isotoopgeoloogia]]
15 888

muudatust