Erinevus lehekülje "Rabakivi" redaktsioonide vahel

Lisatud 8 baiti ,  12 aasta eest
P
resümee puudub
P
P
[[Pilt:Rabakivi.jpg|thumb|Rabakivi sisaldab tihti [[ortoklass]]i [[ovoid]]e, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega ([[rabakivistruktuur]]).]]
 
'''Rabakivi''' ehk '''rabakivigraniit''' on A-tüüpi [[graniit]], mida iseloomustab [[rabakivistruktuur]]i esinemine (vähemalt suuremates [[batoliit]]ides).<ref>Haapala, I. & Rämö, O. T., (1992,). Tectonic setting and origin of the Proterozoic rapakivi granites of southern Fennoscandia. Transactions of the Royal Society of Edinburgh: Earth Sciences, 83,. Lk 165-171165–171.</ref>
 
Rabakivide tüüpala ehk nn ''locus classicus'', kus neid esmakordselt teaduslikult kirjeldati, on Kagu-Soome, kus paljandub [[Viiburi rabakiviplutoon]]. Rabakivid ei ole siiski ainult [[Soome]]le omane nähtus. Neid esineb [[USA]]-s, [[Brasiilia]]s, [[Antarktika]]s, [[Austraalia]]s, [[Hiina]]s, [[Venemaa]]l, [[Sudaan]]is jne ehk kõigil [[manner|mandreil]]. Ka Eesti [[aluskord|aluskorras]] on mitmeid rabakiviintrusioone (Neeme, Riia, Ereda, Märjamaa, Naissaare ja Taebla intrusioonid).<ref>Laitakari, I., Rämö, T., Suominen, V., Niin, M., Stepanov, K., Amantov, A., (1996). Subjotnian: Rapakivi granites and related rocks in the surroundings of the Gulf of Finland. In:Kogumikus Koistinen, T. (EditorToim.), 1996. Explanation to the Map of Precambrian basement of the Gulf of Finland and surrounding area 1:1 million. Geological Survey of Finland, Special Paper 21,. pp.Lk 59-9759–97.</ref>
 
Rabakivi ([[soome keel|soome]] ''rapakivi'') nimetus tuleneb kivimi rabedusest ja tavalise graniidiga võrreldes suhteliselt kergest [[murenemine|murendatavusest]].
Tüüpiline Viiburi plutooni rabakivi sisaldab roosakaid [[ortoklass]]i ovoide, mis on ümbritsetud [[plagioklass]]ist äärisega. Sellist rabakivi nimetatakse ka [[viiburgiit|viiburgiidiks]]<ref>Rämö, O. T. & Haapala, I. (2005). Rapakivi Granites. Kogumikus Lehtinen, M., Nurmi, Pekka A. & Rämö, O. T. (Toim.), Precambrian Geology of Finland, Volume 14 (Developments in Precambrian Geology). Elsevier. Lk 536. ISBN 044451421X</ref>. Kõik rabakivid sellist struktuuri ei oma, kuid definitsiooni järgselt peaksid vähemalt suuremad rabakiviintrusioonid sellise struktuuriga kivimeid sisaldama.
 
Termini "rabakivi" tõi geoloogilisse kirjandusse soome [[geoloog]] [[Jakob J. Sederholm]].<ref>Sederholm, J. J. (1891). Über die finnländischen rapakiwigesteine. Tschermak's Mineralogischen und Petrographischen Mitteilungen 12, 1-31Lk 1–31.</ref>
 
Rabakivi [[erim]]it, mis sisaldab ortoklassi ovoide, mis ei ole ümbritsetud plagioklassist äärisega, nimetatakse [[piiterliit|piiterliidiks]] ([[Piiterlahti]] järgi).
 
==Läänemere rabakiviformatsioon==
[[Läänemeri|Läänemere]] ümbruse rabakiviintrusioonid on tekkinud 1,47...1,67 miljardit aastat tagasi ehk [[Proterosoikum]]is. Tekkelt on nad [[orogenees|anorogeensed]] (A-tüüpi) graniidid ehk ei ole seotud mäetekkeprotsessidega, vaid pigem [[riftistumine|riftistumise]] ja [[maakoor]]es valitsenud venituspingetega. Läänemere ümbruse rabakiviintrusioone ja nendega seotud samaaegselt tekkinud kivimeid nimetatakse '''rabakivi-''' või '''rabakivi-anortosiitseks formatsiooniks'''. Peale rabakivide sisaldab see formatsioon veel aluselisi kivimeid – [[gabro]]t, [[basalt]]i, [[anortosiit]]i jms. Rabakiviintrusioonide ehk vedelate [[magma]]kehade aeglane ülespoole liikumine tekitas maakoores venituspingeid, mille tagajärjel moodustusid rebendlõhed, kuhu tungis basaltne magma, mis [[daik]]idena tardus. Näiteks [[Häme daikiparv]] Soomes, mis on seotud [[Ahvenisto plutoon]]iga. Et rabakiviformatsioon koosneb peamiselt kahest erinevast magmatüübist – [[happeline kivim|happelisest]] ja [[aluseline kivim|aluselisest]] ([[keskmine kivim|keskmise]] koostisega kivimid on harvad), siis nimetatakse vastavat formatsiooni bimodaalseks. Valdavalt on teada [[süvakivim]]eid või [[soonkivim]]eid. Rabakiviformatsiooni [[vulkaaniline kivim|vulkaanilised kivimeid]] esinevad näiteks [[Suursaar]]el ning [[Undva]] aluskorras.<ref>Rämö, O. T., & Haapala, I., (2005). Rapakivi granitesGranites. In:Kogumikus Lehtinen, M., Nurmi, P.Pekka A., & Rämö, O. T. (EdsToim.), Precambrian geologyGeology of Finland, - Key to the Evolution ofVolume the Fennoscandian Shield. Elsevier14 (Developments in Precambrian Geology). Series,Elsevier. 533-562Lk 533–562. ISBN 044451421X</ref>
 
==Vaata ka==
 
==Viited==
{{viited}}
<references/>
 
[[Kategooria:Tardkivimid]]
15 888

muudatust