Karbokatioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
85. rida:
See reaktsioon viib [[E1 reaktsioon|E1]] elimineerimisproduktide tekkele ja teada-tuntud S<sub>N</sub>1 ja E1 konkurentsile.
 
Deprotoneerumine esineb kõrvalreaktsioonina paljudes katioonsetes protsessides. Trialküülasendatud eteenidest RCH=CR<sup>’</sup>R<sup>”</sup> (isoalkeenid) ei ole võimalik happelisel katalüüsil saada kõrgpolümeere, sest ahela katkestab kasvavast kabokatioonist [[prooton]]i ülekanne [[monomeer]]i alustades nii uut ahelat. Ka ei saa isoalkeenide ioonsel kloorimisel normaalseid Ad<sub>E</sub> adukte (dikloriide), vaid saadakse [[allüülsed| ühendid|allüülsed kloriidid]] (nimetatakse [[allüülne kloorimine]]). Ioonse kloorimise reaktsiooni võib vaadelda kui vastava karbokatiooni deprotoneerumisele kalduvuse indikaatorit: [[tetrametüületüleen]] (99%), [[isobuteen]] (87%), [[trimetüületüleen]] (85%), [[metallüülkloriid]] (80%), [[isopreen]] (50%), [[stüreen]] (46%), [[tsüklohekseen]] (20%), 1- või 2-buteen (3%).
 
6. [[Ümbergrupeering]]ud enamstabiliseeritud karbokatiooniks. Tuntud on hüdriidi või alküülrühma 1,2-nihe (1,2 ''shift''). See on iseloomulik sekundaarsetele alküülkatioonidele, mis isomeriseeruvad tertsiaalseteks katioonideks.