Karl Miil: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P veelkord ümbergrupeerimine, veidi lisa |
||
1. rida:
[[Pilt:Karl Miil.jpg|thumb|Karl Miil]]
'''Karl Miil''' ([[14. juuli]] ([[26. juuli]] [[Gregoriuse kalender|uue kalendri järgi]]) [[1897]] [[Keava]], [[Rapla kihelkond]], [[Harjumaa]]<ref>Personaalraamat EAA.1219.1.196, 1885–1902, lk 131</ref> – [[29. oktoober]] [[1933]]<ref name="Maaleht 04.11.1933">
Karl Miil sündis lasterikkas peres (kokku 8 last).
7. rida:
Aastatel [[1914]]–[[1916]] töötas algkooliõpetajana.
Õppis
Eesti sõjaväkke astus [[1918]] ja teenis kuni [[1920]]. aastani [[Rakvere 5. jalaväepolk|Rakvere 5. jalaväepolgus]]. Osales [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]], [[Paju lahing]]us sai haavata. Teenis veel ühe aasta [[2. piiriküti pataljon]]is, misjärel ta teenistusest vabastati<ref>Päevaleht (Tallinn: 1905–1940) nr 297, 30. oktoober 1933, lk 3</ref>.
Piirivalve teenistusse astus [[1923]]. aastal. Ta oli üks esimesi neist meestest, kes võtsid merel kinni suured piirituselaevad mitmekümne tuhande liitri piiritusega.
Oli Paldiski vabadusristi vendade osakonna asutaja ja esimees.▼
▲Oli Paldiski vabadusristi vendade osakonna asutaja ja esimees.
▲Piirivalve teenistusse astus [[1923]]. aastal. Ta oli üks esimesi neist meestest, kes võtsid merel kinni suured piirituselaevad mitmekümne tuhande liitri piiritusega. Lühemat aega teenis Valga rajoonis ja kõige kauem oli Paldiski piirivalve rajooniülemaks. Oli kaua ka Loksa piirivalve rajooniülem. Ta oli üks vanematest piirivalve ohvitseridest.<ref name="Maa Hääl 1. novembril 1933">Maa Hääl (Tallinn: 1932–1940) nr 129, 1. november 1933, lk 5</ref>
Karl Miil oli abielus, peres kasvas 2 tütart.
19. rida:
Haigestus [[gangreen]]i, mistõttu tuli jalg [[amputeerimine|amputeerida]]. Vahetult pärast seda ta suri.
Karl Miil maeti [[Tallinn]]asse [[Kaitseväe kalmistu]]le, matustel osalesid lisaks kohtu- ja siseminister [[Johan Müller]]ile palju kõrgemaid ohvitsere, samuti teisi kaitseväelasi ja piirivalvureid.<ref
==Autasud==
| |||