Kihtvulkaan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P robot muutis: vi:Núi lửa tầng |
PResümee puudub |
||
7. rida:
Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on [[Positiivne pinnavorm|positiivsed]], erandiks on vaid [[kaldeera]]d ja [[maar]]id. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on [[kilpvulkaan]]id ja kõige väiksemad [[šlakikoonus]]ed. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on [[nõlv]]a [[kaldenurk]]. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt [[Basalt|basaldist]], mis suhteliselt väikse [[viskoossus]]e tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega (mitmesuguse koostisega [[laava]] ja [[püroklastiline materjal]]) ja märksa vähem voolavam. Kihtvulkaani nimi tuleb ettekujutusest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest [[laava]] ja [[tefra]] kihtidest. See ei pruugi olla vale, kuid on siiski väga jäme lihtsustus. Enamiku kihtvulkaanide ehitus on keerukam ning seetõttu nimetatakse neid sageli ka [[liitvulkaan]]ideks (mitme vulkaani liitumisel tekkinud keeruka ehitusega mägi).
Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata [[Konvergentne vöönd|konvergentses vööndis]] [[Mandriline
Miks tekib teatud kohta just kihtvulkaan on määratud ära peamiselt vulkaanilise materjali koostise, vulkaanipursete võimsuse ja sagedusega. Koostiselt on kihtvulkaanidest pärit materjal kilpvulkaanide omast [[Ränidioksiid|ränirikkam]]. Ränirikkus toob kaasa laava suurema viskoossuse ja sellest tulenevalt [[Plahvatuslik vulkanism|plahvatuslikkuse]], sest väheneva [[Rõhk|rõhu]] tõttu magmast vabanevad [[gaas]]id ei pääse vulkaanilõõrist välja. Subduktsioonivööndite kihtvulkaanide laava on lisaks ka veerikkam, mis võimendab vulkaani plahvatuslikkust. Kihtvulkaanide pursked on väga erineva võimsusega. Suuremad pursked toovad kaasa kaldeerade tekkimise, näiteks [[Crater Lake]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Pursked on reeglina suhteliselt sagedased, kuid sõltuvalt vulkaanist võivad olla väga erineva intervalliga. Näiteks [[Etna]] ja [[Stromboli]] on tuntud peaaegu pideva tegutsemise järgi, samas on Fuji viimasest purskest möödunud juba 300 aastat, rääkimata vulkaanidest, mis pole tegutsenud tuhandeid aastaid, kuid mille arvamine [[kustunud vulkaan]]ide hulka võib olla ennatlik. Plahvatuslike pursetega on seotud ka püroklastilise materjali teke, mis vulkaani nõlvadel tihti kiht-kihilt vaheldub laavavooludega.
|