Päikesekalender: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese ja jagab aastaringi kaheksaks osaks või tsükliks. Ei saa öelda kuuks, sest kuukalendriga ja kuu liikumisega ei ole se… |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Päikesekalendrit arvestati kas päikese tõusude-, loojangute suundade jälgimisega e. viseerimisega või varju pikkuse muutumist jälgides.
Päikesekalendris ei saa kunagi tekkida kalendritriivi, sest ajaarvestus toimub päikese tõusude ja loojangute vaatlemise järgi või päikese valguse poolt tekitatud varju pikkuse järgi. Kui ühel aastal päikesekalendri märgid täpselt maha märkida võib nende järgi suhteliselt täpselt aega arvestada väga pikka aega. Juliuse kalendri nii suur viga tekkiski sellest, et aega hakati arvestama päevade lugemisega ja ära jäeti kalendri täpsustamine päikese vaatluse teel.
Tänapäeval on päikesekalender kasutusel veel Aasia põllumajanduses. Võimalik, et ka Lõun-Aameerika indiaanlastel põllumajanduses, sest päikesekalender oli üks tähtis osa Maiade kalendrist. Järgnevad arvud
http://www.estpak.ee/~ok003a/varia/calender.htm
Nendest kuupäevadest on teateid ka Euroopast. Aasta astronoomilistel tähtpäevadel süüdati Soti¬maal, Iirimaal ja Briti saarte teistes osades suured lõkked - just nagu Päikese käändest sõltuvad interpunktsioonimärgid. See rituaal püsis üheksateistkümnenda sajandi keskpaigani. Lõkked süüdati ka neljal päeval, mil Päikese põhja- või lõuna¬poolne kääne oli 16,3°. See kääne fikseeris kuupäevad - praeguse gregoriuse kalendri järgi ligikaudu 4. veebruari, 6. mai, 8. augusti ja 8. novembri -, mil päikeseseisakutest ja võrdpäevsustest oli möödunud üks kaheksandik aastat. („Stonehenge pole ainus“ G Hawkins. Lk. 149.)
| |||