Tähtvere mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
2. rida:
'''Tähtvere mõis''' oli [[mõis]] [[Nõo kihelkond|Nõo kihelkonnas]]. Mõisakeskus asub nüüd [[Tartu]] linna piirides - [[Tähtvere]] linnaosas. Tähtvere mõisa (''Techlefer'') on esmamainitud [[1515]]. aastal ning keskajal kuulus mõis [[Tartu piiskop]]ile.
 
[[Rootsi]] ajal kinkis kuninganna [[Kristina I]] mõisa [[Ake Axelsonile]]. Pärast [[Põhjasõda]] olid mõisa omanikeksomanikud [[Jakob Balk]] ja [[kindral]] [[Rumjantsev]]. [[1819]]ndast. aastast kuni võõrandamiseni [[1919]] kuulus [[mõis]] [[von WulfWulff]]idele ning viimane omanik oli [[Emil von WulfWulff]].
 
===Mõisahoone===
[[Klassitsism|Klassitsitlik]] peahoone rajati ilmselt 1820-1830ndail1830. aastatel [[Wulff]]ide poolt ning see asus [[Emajõgi|Emajõe]] kaldal. Praegune peahoone, mis on ehitatud [[heimatstiil]]is, rajati [[1910]]ndal.
 
===Mõis kaasajal===
Pärast [[II Maailmasõdamaailmasõda]] asus mõisa peahoones [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]], mille tarbeks valmis 1984. a. maaliliselt maastikku sulanduv laiendus (arhitekt: [[Valve Pormeister]], sisekujundaja: Raili Morgen). Märkimisväärsed on 1970ndatel1970. aastate ajastuomases stiilis, kuid vana hoonet respekteerivalt rekonstrueeritud siseruumid vanas mõisahoones. Praegu on laiendus ümber ehitatud [[Maaülikool]]i uueks peahooneks.
 
==Vaata ka==