Friedrich Kuhlbars: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
'''Friedrich Karl Johann Kuhlbars''' (pseudonüümpseudonüümid '''Villi Andi''', '''Mangu Sild''', '''Fritz Klüse'''); ([[17. august]] [[1841]] [[Uniküla (Haaslava)|Uniküla]] [[Laatre vald]] [[Sangaste kihelkond]] [[Tartumaa]]
– [[28. jaanuar]] [[1924]] [[Viljandi]]) oli [[eestlased|eesti]] [[kirjanik]] ja koolmeister.
 
8. rida:
Friedrich Kuhlbars sündis 1841. aastal koolmeistri pojana Sangaste kihelkonnas Unikülas. Kuhlbars õppis algul Tartu II elementaarkoolis ja kreiskoolis, seejärel aga omandas saksakeelse hariduse [[Tartu Õpetajate Seminar]]is ([[1859]]–[[1861]])
 
Pärast seminari lõpetamist töötas Kuhlbars [[1861]]-[[1962]] [[parun]] [[Wolff]]i koduõpetajana [[Gulbene mõis]] mõisasas [[Läti]]maal, seejärel, [[1862]], asus tööle saksakeelse poeglaste elementaarkooli õpetajana Viljandis, ning valiti hiljem selle juhatajaks. Koolijuhataja kohalt tagandati Kuhlbars [[1895]] venestusajal riigikeele oskamatuse pärast. Peale seda sai Kuhlbarsist vaba literaat, kes tegeles peamiselt mitmesuguste pseudomütoloogiliste uurimuste (harrastas muinasaja ning kohanimede uurimist) ning luuletuste kirjutamisega.
 
Järelärkamisajal populaarse luuletajana toetus Kuhlbars peamiselt saksa romantilisele traditsioonile. Juba enne [[Lydia Koidula]]t kirjutas ta idüllilist luulet isamaa ülistamiseks. Tema tähtsamaid tekste on luuletus "Vanemuine", üldtuntud rahvaliku lauluna "Kui Kungla rahvas kuldsel aal…" ([[1869]]).