Liikursuurtükk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:155mm SpGH Zuzana.jpg|thumb|Ratasveermikul liikursuurtükk Zuzana]]
[[Pilt:M-109PaladinPzH2000.Ger.jpg|thumb|Roomikveermikul liikursuurtükk MPzH 1092000]]
 
'''Liikursuurtükk''' on kandemasinale või selle veerimiku baasil ehitatud mobiilne [[suurtükk]]. Tänapäeva liikursuurtükid on peamiselt [[suurtükivägi|suurtükiväerelvad]] või [[õhutõrje]]relvad. Liikurõhutõrjerelvi nimetatakse tavaliselt liikurõhutõrjekompleksideks.
 
Tänapäeva liikursuurtükid on peamiselt [[suurtükivägi|suurtükiväerelvad]], harvem [[õhutõrje]]relvad. Liikurõhutõrjerelvi nimetatakse tänapäeval tavaliselt liikurõhutõrjekompleksideks. Liikursuurtükid võivad olla ka [[tankitõrje]]otstarbelised.
Liikursuurtükid on kas soomustatud (kuuluvad tavaliselt [[soomusvägi|soomusvägede]] koosseisu) või soomustamata ja roomik- või ratasveermikul.
 
Veermiku tüübi järgi eristatakse ratas- või roomikveermikul liikursuurtükke, kaitstuselt soomustamata ja soomustatud liikursuurtükke. Enamus liikursuurtükke on soomustatud.
 
 
== Liikursuurtükid kaudtulerelvadena ==
 
 
Kaudtuleotstrabelised liikursuurtükid on üldjuhul soomustatud ja roomikveerimikul ning kuuluvad tavaliselt [[soomusvägi|soomusvägede]] koosseisu. Need on projekteeritud kas [[tank]]i, [[jalaväe lahingumasin]]a või (roomikutega) [[soomustransportöör]]i veermikule. Liikursuurtükke valmistatakse ka taktikaliste veoautode baasil. Enamus tänapäeva liikursuurtükke on varustatud navigatsiooni, suunamis ja positsioneerimissüsteemidega. Laadimine on vähemalt osaliselt automatiseeritud ja see suurendab laskekiirust.
 
Liikursuurtüki eeliseks on tavaliselt kiire [[tulepositsioon]]ilt lahkumise kiirus, hea maastikuläbimisvõime ja positsioonil laskevalmiduse saavutamise kiirus. Ebaeelisteks suur hooldusmaht ja kütusekulu, aeglane kiirus, suur mass ja süsteemi haavatavus.
 
 
== Liikursuurtükiväerelvade areng ==
Õhutõrjeotstarbelisi liikursuurtükke valmistati juba Esimese maailmasõja ajal. Esimesed seeratootmisse läinud jalaväe tuletoetuseks mõeldud liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja eel. Esimesed kaudtuleotstarbelised seeriaviisilised liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja ajal.
 
 
Õhutõrjeotstarbelisi liikursuurtükke valmistati juba Esimese maailmasõja ajal [[veoauto]]de baasil.
 
Esimesed seeratootmisse läinud jalaväe tuletoetuseks mõeldud liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja eel. Saksamaal hakati neid nimetama [[ründesuurtükk]]ideks (Sturmgeschütz).
 
Esimesed kaudtuleotstarbelised seeriaviisilised liikursuurtükid valmistati Teise maailmasõja ajal, kuigi veoauto kasti paigaldatud välisuurtükke oli kasutusel ka varem. Sealhulgas isegi Eesti Sõjaväel oli kaks soomustatud veoautot "Puuk" ja "Sorts", mille kasti oli paigaldatud välisuurtükk.
 
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 101I-154-1986-04, Russland, Sturmgeschütz III.jpg|thumb|Esimesi liikursuurtükke, jalaväe toetuseks mõeldud StuG III, 2. maailmasõjas]]
 
[[ru:Самоходная артиллерийская установка]]
[[en:Self-propelled gun]]
 
 
[[Kategooria:Sõjatehnika]]