Vulkaaniline kaar: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
12. rida:
Sukeldunud laam hakkab [[Sulamine|sulama]], sest kõrgenenud [[Rõhk|rõhu]] ja [[temperatuur]]i tingimustesse sattununa hakkavad teda moodustavad [[kivim]]id [[Moone (geoloogia)|moonduma]]. Moonde käigus surutakse kivimite [[kristallstruktuur]]ist välja [[vesi]] (näiteks [[savi]]st saab [[kilt]]). Vesi ja [[süsinikdioksiid]] on peamised fluidid ehk kuumad ja voolavad [[gaas]]ide ja [[vedelik]]e segud, mis kivimite [[pooriruum]]is liikudes alandavad nende [[sulamistemperatuur]]i. Kui fluidide [[kontsentratsioon]] on tõusnud piisavalt kõrgele, hakkavad kivimid sulama, moodustades magma. Magma on väiksema [[tihedus]]ega ja hakkab seetõttu väikeste tilkadena ujuvalt ja väga aeglaselt ülespoole liikuma. Tilkade liitudes tekivad suuremad [[magmakeha]]d, mis maapinna lähedusse jõudes moodustavad [[Magmakamber|magmakambri]], mis toidab tema kohal olevat vulkaani.
Vulkaanilise kaare [[vulkanism]] on reeglina [[Plahvatuslik vulkaanipurse|plahvatuslik]]. See tuleneb magma suhteliselt suurest [[räni]]sisaldusest, mille tõttu on [[magma polümerisatsioon|magma polümeriseeritum]]. Siinjuures on jällegi oluline, kas sukeldunud laam sukeldub mandrilise või ookeanilise maakoore alla. Esimesel juhul on magma rikastunud ränirikka, peamiselt [[Granodioriit|granodioriidist]] ja mitmesugustest [[moondekivim]]eist koosneva ülessulanud mandrilise maakoorega. Seetõttu on ookeanilise saarkaare vulkanism reeglina ränivaesema koostisega kui mandrilise vulkaanilise kaare vulkanism.
Küsimusele, miks vulkaanilised kaared on kaarjad, ei ole ühest vastust. Tihti illustreeritakse seda nii, et kui vajutada [[lauatennis]]epall lohku, siis tekkinud lohu piirid on ka kaarjad. [[Maa (planeet)|Maa]] ei ole antud näitele tuginedes midagi muud kui suur lauatennisepall.
| |||