Creutzfeldti-Jakobi tõbi: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '''Creutzfeldti-Jakobi tõbi''' on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Haigust tuntakse ka nime all "hullu lehma tõbi". [[RH... |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 15. veebruar 2009, kell 09:15
Creutzfeldti-Jakobi tõbi on harva esinev (üks haigestumine miljoni elaniku kohta aastas) neurodegeneratiivne haigus. Haigust tuntakse ka nime all "hullu lehma tõbi". RHK-10-s kodeeritakse seda haigust koodiga A81.0. Dementsus, mis tekib Creutzfeldti-Jakobi tõve tagajärjel, kodeeritakse RHK-10s koodiga F02.1.
Ajalugu
Haigust kirjeldas esimesena 1920. aastal Saksa neuroloog Hans Gerhard Creutzfeldt ja varsti peale Creutzfeldt'i teine Saksa neuroloog – Alfons Maria Jakob. 1922. aastal nimetati haigus Creutzfeldti-Jakobi tõveks.
Tekitaja
Creutzfeldti-Jakobi tõve tekitajaks peetakse priooni, mis võib edasi kanduda nii pärilikult kui ka nakkuslikult.
Sümptomid
Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus.
Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihoogusid.
Ravi
Aastal 2008 Creutzfeldti-Jakobi tõve põhjuslikku ravi ei tunta.
Prognoos
Prognoos elule on halb - haigus lõpeb tavaliselt surmaga 3 – 12 kuud pärast haigestumist.