Enamik oliviine moodustavad [[Isomorfism (mineraloogia)|isomorfse]] rea, mille ühes otsas on [[mineraal]] [[forsteriit]] (Mg<sub>2</sub>SiO<sub>4</sub>), teises otsas aga [[fajaliit]] (Fe<sub>2</sub>SiO<sub>4</sub>). Seega saavad raua- ja magneesiumiaatomid üksteist [[kristallstruktuur]]is igas vahekorras asendada.
Oliviin on oluline [[kivim]]it moodustav mineraal, kuuludes peamiselt suhteliselt vähe [[räni]] sisaldavate [[tardkivim]]ite ([[MafiidilineAluseline kivim|mafiidilisedaluselised]] ja [[UltramafiidilineUltraaluseline kivim|ultramafiidilisedultraaluselised kivimid]]) koostisse. Peaaegu täielikult koosneb oliviinist [[peridotiit]]ide hulka kuuluv kivim [[duniit]]. Et sellised kivimid on laialt levinud [[Maa (planeet)|Maa]] [[vahevöö]]s, on ka oliviini kontsentratsioon vahevöös märgatavalt kõrgem kui [[maakoor]]es. Oliviin [[Murenemine|mureneb]] kergesti [[Serpentiin (mineraal)|serpentiiniks]]. [[Hüdrotermaalne muutumine|Hüdrotermaalse muutumise]] tagajärjel muutub oliviin peamiselt [[Iddingsiit|iddingsiidiks]]. Oliviinil on kõrge [[sulamistemperatuur]], mistõttu hakkab ta [[magma]] jahtudes esimesena [[fraktsioneeruv kristallisatsioon|kristalliseeruma]]. Olulisel määral sisaldavad oliviini ka [[Kuu]] [[basalt]]sed [[laavavool]]ud.
