Erinevus lehekülje "Krakówi leping" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (sõnastust kohendasin)
 
[[1525]]. aastaks, kui rahu lõppema hakkas, ei olnud Albrecht suutnud endale liitlasi leida. Lisaks sellele oli ta hakanud ka luterlaseks ja nõnda kukkus paavsti toetus tema selja tagant kohe ära. Seetõttu oli ta sunnitud Poolaga kokkuleppele minema. Poola kuningas nõustus lõpuks Preisimaast ilmaliku hertsogkonna tegemisega, aga see pidi jääma tema ülemvõimu alla. Aprilliks 1525 olid läbirääkimised läbi ning 8. aprillil sõlmiti rahuleping, milles oli 31 artiklit. Sellega sai Albrechtist Preisimaa esimene hertsog, sealne orduharu saadeti laiali ja kõrgmeistrikoht kadus ajutiselt. Preisimaa läänistati ühtlasi ka Albrechti vendadele [[Kasimir (Brandenburg-Kulmbach)|Kasimir]]ile, [[Georg (Brandenburg-Ansbach)|Georg]]ile ja [[Johann von Hohenzollern|Johannile]], mis tähendas seda, et ka nende järglased võisid hertsogkonda pärida, ehkki esmajärjekorras pidid selle saama Albrechti järglased. Nõnda pani Krakówi leping aluse [[Hohenzollernid]]e dünastia ilmalikule võimule Preisimaa üle. [[10. aprill]]il läänistati Albrechtile pidulikult Preisimaa, millega leping ka ametlikult kehtima hakkas.
 
==Kirjandus==
*[[Walther Hubatsch]]. ''Herzog Albrecht von Brandenburg-Ansbach''. Heidelberg, [[1960]]. Lk-d 131–137.
*[[Janusz Małłek]]. Poland in the face of the Lutheranisation of Prussia. In: ''The military orders and the Reformation : choices, state building, and the weight of tradition : papers of the Utrecht Conference, 30 September-2 October 2004''. Hilversum: Verloren, 2006. Lk-d 31–41; siin lk-d 31 ja 36–37.
 
[[Kategooria:Rahulepingud]]