Impaktstruktuur: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
19. rida:
[[Eesti]] on maailmas tõenäoliselt esikohal avastatud impaktstruktuuride arvu poolest pindalaühiku kohta. Suuremad Eesti impaktstruktuurid on [[Kärdla kraater|Kärdla]] ning [[Neugrundi kraater|Neugrundi kraatrid]], kõige tuntum on aga [[Kaali kraater]].
Impaktstruktuurid esinevad peaaegu kõigil [[Päikesesüsteem]]i tahke pinnaga taevakehadel (erandiks on Jupiteri kaaslane Io). Rohkelt on neid näiteks [[Kuu]] ja [[Merkuur]]i pinnal. Maal on impaktstruktuure palju vähem kui Kuul, kuid seda ainult sel põhjusel, et aktiivsete geoloogiliste protsesside käigus toimub Maa pinna pidev uuenemine. Kuu on aga juba miljardeid aastaid geoloogiliselt surnud, mistõttu on tema pind palju tihedamalt kraatritega kaetud.
Maa varases arengustaadiumis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi toimus tema pinna väga intensiivne "pommitamine". Tänapäeval usutakse, et siis moodustus ka Maa ainus looduslik kaaslane Kuu. Maa põrkas arvatavasti kokku umbes [[Marss|Marsi]] suuruse taevakehaga, mille tagajärjel paiskus Maa [[Orbiit|orbiidile]] palju kivimmaterjali, mis ühtseks taevakehaks kogunedes moodustaski Kuu. [[Suur pommitamine|Suure pommitamise]] tagajärjel sulas Maa tõenäoliselt täielikult üles, mis viis kihilise ehituse tekkeni ([[tuumas]] [[raud]] ja [[nikkel]], ülalpool [[silikaatsed mineraalid]]). Siiani säilinud [[Maa sisesoojus]] on osaliselt pärit just suure pommitamise aegadest, sest [[kivim]]id on väga halvad [[Soojusjuht|soojusjuhid]] ning Maal kulub täieliku jahtumiseni veel miljardeid aastaid.
| |||