Radioaktiivne kiirgus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Image:Kiirguseläbivus.png|300px|thumb|right|3 erinevat kiirguse liiki ja nende läbivused]]
Rahvakeeles kasutatav termin '''radioaktiivne kiirgus''' on tegelikult '''ioniseeriv kiirgus'''. Nähtus '''radiatsioon''' ehk '''radioaktiivsus''' tekib looduslikes tingimustes [[radioaktiivsus|radioaktiivsete]] [[keemiline element|elementide]] ebastabiilsete tuumade lagunemisel. Samuti tekib ioniseeriv kiirgus kergete tuumade ühinemisel [[vesinikupomm]]i plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Ioniseeriva kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed ([[heelium]]-4 tuumad ehk [[alfaosake]]sed, [[elektron]]id või [[positron]]id ehk [[beetaosake]]sed, [[footon]]id ehk [[gammakvant|gammakvandid]] ja [[neutron]]id), mis tekivad [[tuumareaktsioon]]ides. Teatavates tuumalagunemistes võib eralduda ka suuremaid osakesi. Näiteks mõned [[raadium]]i [[isotoop|isotoobid]] kiirgavad [[süsinik]]u {{su|p=12|b=6|a=r}}C aatomituumi.
 
[[Ioniseeriv kiirgus]] on inimesele ohtlik, kuna ta [[ioniseerimine|ioniseerib]] [[aatom]]eid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel.