Jäämaja: erinevus redaktsioonide vahel

'''Jäämaja''' on laiemalt igasugune jääst valmistatud ehitis ukse ja akendega, kitsamalt tähistab Vene keisrinna [[Anna Ivanovna]] käsul 1739.-1740. aasta pakaselisel talvel osana [[Türgi]] üle saavutatud võidu pidustustest [[Peterburi]] püstitatud maja, nimeliselt ka [[loss|lossi]], mille kavandas arhitekt [[Pjotr Jeropkin]]. Ehitusel vajaminevad jääkamakad külmutati kokku vee abil. Hoone oli 20 meetrit kõrge ja 50 meetrit lai, väljast varustatud jääst [[kahur|kahurite]] ja seinakujudega, seest jäämööbliga, koguni jääst patjadega jääst voodil. Talveaeda valati jääst puud, nende okstele asetati jääst [[linnud]]. Jäämaja kasutas Anna Ivanovna ühtlasi kättemaksuks vana [[vürst]] [[Golitsõn|Mihhail Aleksejevitš Golitsõnile]], kes oli abiellunud tema tahte vastaselt katoliiklasega ja varsti lesestunud. Keisrinna määras vürsti naituma ühe oma inetu [[kalmõkid|kalmõkitarist]] [[õuedaam|õuedaamiga]] ja veetma pulmaöö Jäämajas. Külmumast päästis paari pruudi pärlikee, mis vahetati valvuri lambanahast kasuka vastu.