Arutlus: erinevus redaktsioonide vahel

Lisatud 1721 baiti ,  17 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
''See artikkel räägib arutlusemõistest loogikas; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[arutlus (täpsustus)]] ja Vikisõnaraamatu artiklit''
 
{{VikisõnaraamatusArtikkel|arutlus}}
----
'''Arutlus''' (ka '''[[järeldus (täpsustus)|järeldus]]''', '''[[argument]]'''; [[inglise keel]]es ''argument'') koosneb [[eeldus]](t)est ja [[järeldus]]est. Nii eeldus(ed) kui ka järeldused on [[propositsioon]]id, mis on väljendatud [[lause]]tega. Arutlus ei saa koosneda lausetest, sest muidu ei saaks üht ja sama arutlust esitada eri keeltes[[keel (keeleteadus)|keel]]tes.
 
==Nimetus==
Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal või sõnadega „järelikult“ (traditsiooniline väljend), „seega“, „niisiis“ (on ka teisi väljendeid). Klassikaline arutluse näide:
[[Traditsiooniline loogika|Traditsioonilises loogikas]] on arutlusemõistega analoogiline [[järeldus (traditsiooniline loogika)|järeldus]]emõiste. Erinevus siinsest arutlusemõistest seisneb selles, et järeldust vaadeldakse koosnevana propositsioonide asemel [[otsustus]]test. Neid otsustusi nimetatakse eeldusteks ja [[tuletis (traditsiooniline loogika)|tuletis]]eks.
 
Termin "arutlus" ei ole lõplikult juurdunud. Arutlust võiks põhimõtteliselt nimetada ka järelduseks, sest erinevus propositsioonide ja otsustuste vahel ei etenda selles kontekstis põhimõttelist osa. Et aga arutluste puhul kasutatakse sõna "järeldus" [[matemaatika]] eeskujul, siis tekitaks niisugune sõnakasutus [[kahemõttelisus]]e sõna "järeldus" eri [[tähendus]]te tõttu. On kasutatud ka inglise keele eeskujul sõna "argument", kuid ka see sõna tundub paljudele häirivalt kahemõttelisena.
 
==Arutluse esitamise vorm==
 
Arutluse väljenduses esitatakse kõigepealt eeldus(ed) ning seejärel järeldus. Järeldus eraldatakse eeldus(t)est kas pika rõhtkriipsuga eelduste all ja ühtlasi järelduse kohal või sõnadega „järelikult“"järelikult" (traditsiooniline väljend), „seega“"seega", „niisiis“"niisiis" (on ka teisi väljendeid). KlassikalineFormaalsema arutluseesituse näide:puhul kasutatakse näiteks tähistust (''p''<sub>1</sub>, ''p''<sub>2</sub>, ..., ''p''<sub>''n''</sub>; ''p''<sub>''n''+1</sub>), kus ''p''<sub>''i''</sub> (1&le;''i''&le;) on [[propositsioon]]id.
 
==Klassikaline näide==
 
Klassikaline arutluse näide:
 
::Sokrates on inimene.
::Kõik inimesed on surelikud.
::Järelikult Sokrates on surelik.
 
See näide pärineb traditsioonilisest loogikast, kus ta figureerib [[järeldus (traditsiooniline loogika)|järeldus]]e näitena.
 
==Vaikivad eeldused==
 
Arutlused, mida tavaelus esitatakse, võivad sisaldada [[vaikiv eeldus|vaikivaid eeldusi]] ([[varjatud eeldus]]i). Näiteks arutluses
::Järelikult ta parlamenti ei pääse.
 
sisaldub varjatud eeldus „See"See, kes parlamendivalimistel hääli ei saa, parlamenti ei pääse“pääse". Sõltumata sellest, kas see eeldus on [[tõesus|tõene]], on ta jäetud ütlemata, sest teda peetakse enesestmõistetavaks. Et arutlust [[rangus|rangelt]] analüüsida[[analüüs]]ida, tuleb varjatud eeldused päevavalgele tuua.
 
==Arutluse kehtivus==
 
Arutlust, milles järeldus [[järeldumine|järeldub]] eeldus(t)est, nimetame [[kehtivus|kehtiv]]aks. Arutlus on kehtiv (ehk kehtib), kui pole [[loogiline võimalikkus|loogiliselt võimalik]], et kõik eeldused oleksid [[tõesus|tõesed]] ja järeldus [[väärus|väär]].
 
==Eelduste koondamine==
Kui arutlusel on mitu eeldust, siis võib arutluse taandada ühe eeldusega arutluseks. Selleks tuleb eeldusi väljendavad laused ühendada sõnaga "[[ja]]". Nii saadud lause väljendab eelduste [[konjunktsioon (loogika)|konjunktsioon]]i.
 
{{täienda}}
 
[[Category:Epistemoloogia]]