Kukersiit: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
'''Kukersiit''' on [[põlevkivi]]de hulka kuuluv [[settekivim]], mida leidub [[Eesti]] ja [[Venemaa]] loodeosa [[Ordoviitsium]]i [[ladestu]]s.
Kukersiidi [[Orgaanika|orgaaniline]] osa on moodustunud [[tsüanobakter]]i (arvatavasti) ''[[Gloeocapsomorpha prisca]]'' jäänustest.<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853</ref>
"Kukersiit" on [[regionaalne kivim]]inimi. Eestis on kukersiit tuntud kui "põlevkivi". Kukersiit on Eesti tähtsaim [[maavara]].
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates [[1916]]. aastast.<ref>Raukas, A. & Viiding, H. (1995). Maavarad. Kogumikus A. Raukas (Koost.), Eesti Loodus. Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 82–85. ISBN 5440013555</ref> Eesti [[maapõu]]es leidub üle seitsme miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni ([[1980]]. aastal).<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda mainitud [[1777]]. aastal [[August Wilhelm Hupel]]i poolt.<ref>Hupel, A. W. (1777). TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland. Bd. II. Riga. 1–768.</ref> Kivim on saanud nime [[Kukruse mõis]]a [[saksa keel|saksakeelse]] nime "''Kuckers''" järgi.<ref>Aaloe, A., Bauert, H. & Soesoo, A. (2006). Kukersiit – Eesti põlevkivi. MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn. Lk 30. ISBN 9985976347</ref> Nime andis kivimile balti-saksa [[geoloog]] [[Friedrich Schmidt]].<ref>Bauert, H. & Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas & A. Teedumäe (Toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 314. ISBN 9985501853</ref>
==Vaata ka==
13. rida ⟶ 15. rida:
==Viited==
{{viited|2}}
[[Kategooria:Regionaalsed kivimid]]
| |||