Savikivimid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Siim (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: '''Savikivimid''' (inglise ''argillaceous rocks'') on peamiselt savist ja aleuriidist koosnevad settekivimid. Savikivimid on kõige laiemalt lev...
 
Siim (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida:
'''Savikivimid''' ehk ([[inglise keel|inglise]] ''argillaceous rocks'') on peamiselt [[savi]]st ja [[aleuriit|aleuriidist]] koosnevad [[settekivim]]id.
 
Savikivimid on kõige laiemalt levinud settekivimid. Kõigist [[maakoor]]e ülemises osas paiknevaist settekivimeist moodustavad savikivimid 44...56%.<ref>Siever, Raymond (2007). Argillaceous rocks. Entsüklopeedias McGraw-Hill Encyclopedia of Science & Technology (10. trükk). McGraw-Hill. Köide 2 (ANS–BIN). Lk 185–186. ISBN 0071441433</ref>
 
Savikivimite hulka kuuluvad [[argilliit]], [[savikilt]], [[savikivim]], [[mudakivim]] ja [[aleuroliit]]. Vahest arvatakse savikivimite hulka ka setted [[savi]], [[muda]] ja [[aleuriit]]. Savikivimeist saavad moondudes [[kilt|kildad]].
 
[[Aleuriit]] on [[terasuurus|peeneteraline]] [[sete]], millest saab mattudes ja [[diagenees|kivistudes]] aleuroliit. Savi koosneb aleuriidist veelgi väiksematest osakestest ehk peamiselt [[savimineraal]]idest. Savist saab kivistudes savikivim. Savi ja aleuriidi vesine segu on [[muda]]. Muda kivistumisel tekkinud kivimit nimetatakse [[mudakivim]]iks ([[kildalisus|kildalisuseta]]) või savikildaks (kildalisuse esinemise korral). Kõigi nende kergel [[moone (geoloogia)|moondel]] (osa savimineraale kristalliseerub ümber peamiselt [[vilk]]udeks) tekib [[argilliit]]. Moonde jätkumisel, kui kõik savimineraalid on [[ümberkristalliseerumine|ümberkristalliseerunud]], saab argilliidist [[moondekivim]] kilt.
 
==Viited==