Kasutaja:Boy/Autorikaitse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
välislingid
Riigikantselei - Eesti sümboolika
39. rida:
===Paragrahv 41===
(1) Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
 
 
== Tehtud järelepärimised ==
 
=== Riigikantselei - Eesti sümboolika ===
''esitatud küsimus'':
<pre>
Tere,
 
seoses Eesti sümboolika kasutamisega vabas entsüklopeedias http://et.wikipedia.org
tekkis järgmine küsimus:
 
Autoriõiguse seaduse §5 lõige 5 sõnastusest järeldan, et riiklikku sümboolikat ei loeta
autoriõiguse objektiks ja et see kehtib Eesti sümboolika kohta üleilmselt.
 
§ 5. Intellektuaalse tegevuse tulemused, millele käesolevat seadust ei kohaldata
 
Käesolevat seadust ei kohaldata:
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid,
märgid jne);
 
Seega, kas Teie peate korrektseks ning õigeks, kui www.riigikantselei.ee lehelt võetud Eesti
sümboolika (ametlikud) kujutised on (vabas entsüklopeedias) tähistatud järgmise kasutusõiguse märkega:
 
Vastavalt Eesti Autoriõiguse seadusele ei ole riigi ametlikud sümbolid autoriõiguse objektiks.
Mistõttu nende ametlikud kujutised kuuluvad avalikku omandisse.
Küll aga on seadustega rangelt reguleeritud riiklike sümbolite kasutamine asjaajamises (vapid)
ning esemete (lipud, teenetemärgid) igapäevane kasutamine.
 
Ning, et vastavad kujutised on autoriõiguse suhtes vabalt kasutatavad ka väljaspool Eestit?
 
( Ülaltoodud märkega on praegu tähistatud näiteks Riigikatselei lehelt võetud Eesti lipu ning Eesti vapi kujutis:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_vsuurlipp.png
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eesti_suurvapp.jpg )
 
 
Teie vastust ootama jäädes,
 
R.Kern
</pre>
 
''ning nendepoolne vastus:''
<pre>
Vastuseks Teie küsimusele autoriõigusest ja Eesti riiklike sümbolite kasutamisest teatame järgmist:
 
Teie poolt saadetud märge jääb ebapiisavaks selleks, et avada riiklike sümbolite osas kehtestatud regulatsiooni.
 
 
1. Riigivapi kasutamine on reguleeritud “Riigivapi seadusega” (RT I 2001, 65, 376;
2002,34,206; 63,387; 2005,20,126).
Seadusest lähtuvalt kasutatakse riigivappi:
1) kujunduselemendina ja turvaelemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute
poolt väljaantavatel dokumentidel, väärtpaberitel, postimaksevahenditel ja rahamärkidel,
teenetemärkidel ning trükistel;
2) kujunduselemendina riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute alalise asukoha
hoonetel, siltidel, esindusruumides, ametiriietustel, lippudel ja vimplitel ning embleemidel;
3) riigiasutuste, riigivõimu teostavate organite ja isikute pitseri elemendina.
 
Kauba- ja teenindusmärgina ei registreerita tähist, mis sisaldab riigivappi.
 
2. “Eesti lipu seaduse” (RT I 2005, 20, 126) kohaselt on igaühel õigus heisata ja kasutada Eesti lippu,
järgides seejuures seaduse sätteid ja head tava.
Eesti lipu kujutist sisaldavat tähist ei kasutata kauba- ja teenindusmärgina.
Füüsilise isiku või juriidilise isiku lipp (välja arvatud Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp) ei tohi
olla Eesti lipuga äravahetamiseni sarnane.
 
3. “Teenetemärkide seadusega” (RT I 1997, 1, 4; 14, õiend; 1998, 47, 699; 2001, 43, 240) on
reguleeritud riiklike teenetemärkide andmise, kandmise ning kandmise õiguse äravõtmise juhud.
 
4. “Karistusseadustiku” (RT I 2001, 61, 364; 2002, 82, 480; 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557,;
90, 601; 2004, 7, 40;46, 329; 54, 387;56, 401; 88, 600) § 245 on ettenähtud sanktsioonid
Eesti Vabariigi ametliku sümboli teotamise puhul.
 
“Karistusseadustiku” § 271 kehtestab karistused Eesti lipu kasutamise korra rikkumise, samuti selle
värvikombinatsiooni kasutamisele esitatud nõuete rikkumise ning Eesti lipu kaubamärgina kasutamise eest.
 
5. Reklaamiseaduse (RT I 1997, 52, 835; 1999, 27, 388; 30, 415; 2001, 23, 127;50, 284; 2002, 53, 336;
61, 375; 63, 387; 2004, 27, 177; 45, 315; 75, 520; 2005, 2, 4) § 4 lõige 31
kohaselt on reklaamis keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti
lipu värvikombinatsiooni.
 
6. Eesti Vabariigi suur ja väike riigivapp on alates 22.12.1994.a ning riigilipp, Valgetähe, Kotkaristi
ja Maarjamaa Risti teenetemärgid alates 16.10.1997. a on kaitstud rahvusvaheliselt Eesti Vabariigi
riiklike embleemidena tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6-ter alusel tööstusomandi
Pariisi konventsiooni ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WIPO) kõigis liikmesriikides.
Kuna Riigivapi teenetemärgi põhielement suur riigivapp on juba kaitstud riikliku embleemina,
siis sellest tulenevalt on kaitstud ka mainitud teenetemärk.
Punase Risti teenetemärgile ei ole võimalik anda õiguskaitset, sest nimetatud teenetemärgi põhielement
Punane Rist on rahvusvahelise kaitse all ja ei saa kuuluda ühele riigile.
 
Lugupidamisega
 
Kalev Uustalu
</pre>
 
Ettepanek: teha saadud vastuse põhjal artikkel [[Eesti sümboolika kasutamine]], millele saab viidata ka vastavast tempelmallist [[Mall:AO-EST]]. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] 5. september 2005, kell 19&#46;41 (UTC)
 
== Välislingid ==