|
Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane [[Sakala kõrgustik]]ule, olles [[jäälahkmeala]] [[kulutuskõrgustik]]ud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest [[ürgorg]]ude rohkuse poolest.
Erinevalt lõunapoolsetest [[Eesti]] kõrgustikest on Pandivere kõrgustiku pinnakate õhuke ning [[Geoloogia|geoloogiline]] ehitus]] lihtsam.
Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Nõlvaks loetakse 80...100 meetri kõrgust osa. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri, katab ligikaudu 1100 km²².
Lõhelistest [[lubjakivi]]dest koosnevat [[Aluspõhi|aluspõhja]] katab õhuke (2...5 m) [[kores]]erohke [[moreen]]ikiht.
Õhuke [[pinnakate]] ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga[[infiltratsioon]]iga piirkonna. See tähendab seda, et kõiksademetena mismaapinnale sajablangenud vesi imbub kergelt maa sisse janing vooluvetevõrku ei teki. Kui vaadataKa Eesti [[Hüdrograafia|hüdrograafilist]]hüdrograafiline [[kaart|hüdrograafilisel (kartograafia)|kaartkaardil]]i siistuleb selgubki,Pandivere etkõrgustiku Pandiverekeskosa kõrgustikuselgelt keskosasesile praktiliselt puuduvadpuuduvate vooluveekogudvooluveekogude ja [[soo]]ddega. Soode pindala moodustab Pandivere kõrgustiku pindalast umbes 2%, mis on terve suurusjärk väiksem kui Eesti keskmine (22%).
Suur infiltratsioon ja ümbritsevast alast suurem keskmine kõrgus peaks väljendumaväljendub [[Põhjavesi|põhjavee]] väljakiildumises kõrgustiku ümbruses., Niimis see ongiteeb Pandivere ümbrus onümbruse [[Allikas (loodus)|allikate]] poolest rikkaimrikkaimaks alaalaks Eestis. Samuti on Pandivere ümbruses palju soid, näiteks Endla soostik või [[Kõrvemaa]] sood. Kõrgustiku kirdeosa nõlv on järsem ning see väljendub põhjavee intensiivses väljakiildumises [[Kunda ürgorg|Kunda ürgorus]].
PandiveregaPandivere kõrgustikuga on oma tekke poolest seotud [[Vooremaa]] [[voor]]ed, mis asubasuvad kõrgustikust lõuna-kagu suunas. Voored on tekkinud jääkeelte vahele, mis minnes ümber Pandivere aluspõhjalise kõrgustiku minnes kohtusid taas Vooremaa kohal, kuhjates endi vahele moreenikuhilaid, mida me tänapäeval [[voor]]teks nimetame. Ka Pandivere kõrgeim tipp [[Emumägi]], mille [[suhteline kõrgus]] on 79 ja [[absoluutne kõrgus]] 166 meetrit, on voor. Seega võiks Vooremaal ja Pandivere kõrgustikul olla ühine piir. Emumägi on Põhja-Eesti kõrgeim tipp.
Pandivere kõrgustikul ning [[Kesk-Eesti tasandik]]ul on Eesti parimad [[Muld|mullad]], mille keskmine [[boniteet]] ületab 55 punkti., Pandiveretmistõttu võib Pandiveret nimetada Eesti viljaaidaks. Viljakad mullad on kõrgustiku suurim loodusrikkus. Põhjaosas on levinumad [[Leostumine|leostunud]] [[rähk]]sed mullad. Lõuna pool aga enam [[Leetumine|leetunud]] ja [[lõimis]]elt peamiselt [[liivsavi]]st koosnevad mullad.
Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid., Näiteksnäiteks Emumäe jalamil asuv [[Peetla raba]].
Kõrgustiku põhjaosa läbivad mitmed [[oos]]istikud, mille orientatsioon on loode-kagu suunaline. oosistikeOosistike pikkus võib ulatuda kuni 30 kilomeetrini. Tuntuim neist on [[Neeruti-Porkuni oosistik]]. Kõrgustiku servaaladel esineb [[mõhn]]astikke.
Lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud [[karstkarstumine|karstumist]]umist, mis ei ole siiski nii tugev kui [[Harju maakond|HarjumaaHarjumaal]]l asuval [[Kostivere karstiala]] karstialall.
Peale ooside, mõhnade ja voorte esineb Pandivere kõrgustikul ka [[Sandurdelta|sandur-]] ja [[Fluvioglatsiaalne delta|fluvioglatsiaalseid deltasid]].
*[[Pandivere veekaitseala]]
[[ CategoryKategooria:Eesti maastikud]] ▼
{{täienda}}
▲[[Category:Eesti maastikud]]
[[cs:Pandiverská vysočina]]
| 