Otepää valla territooriumi moodustab [[Otepää]] linn ning 21 küla. Elanike1. arvjaanuari Otepää vallas2004 seisuga 01.01.2004 on Otepää vallas 4329 elanikku, sealhulhasneist mehi 2038 (47%) ja naisi 2291 (53%).
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud [[Otepää Linnamäeltlinnamägi|Otepää linnamäelt]]. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas on Otepääd mainitud juba [[1116]]. Aastalaastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse [[Ugandi]] maakonna teiseks kindlustatud keskuseks [[Tartu]] kõrval.
Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega [[1208]]. Aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate ([[Saksa]], [[Taani]], [[Rootsi]]) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult [[1224]]. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss[[piiskop]]iloss, mis oli esimeseksesimene kivikindlusekskivikindlus kogu Eestis[[Eesti]]s. Selle jäänused on säilinud tänapäevani.
Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest,siisjaätks see piiskopkonna ja [[Saksa orduOrdu]] omavahelistestomavahelise arveteõiendamisestarveteõiendamisega XIV[[14. sajandisajand]]i lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus, kui [[1702.]] Aastal rüüstatirüüstasid [[Venemaa|vene]] vägede pooltväed kogu Otepää ümbrusümbruse ja põletatipõletasid nii kirikkiriku kui [[pastoraat|pastoraadihoone]].
