Aleksandr Kerenski: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida:
'''Aleksandr Fjodorovitš Kerenski''' ([[vene keel|vene]] ''Алекса́ндр Фёдорович Ке́ренский''; [[4. mai]] ([[Juliuse kalender|vkj]] 22. aprill) [[1881]] [[Simbirsk]] [[Venemaa]]l – [[11. juuni]] [[1970]] [[New York]] [[USA]]-s) oli [[Venemaa]] riigitegelane ja poliitik.
 
AleksanderAleksandr Kerenski sündis Simbirskis. Samast linnast pärines ka bolševike juht [[Vladimir Uljanov]]. Aleksandri isa Fjodor Kerenski oli Simbirski poeglaste gümnaasiumi ja tütarlaste kooli direktor ning Vladimir Uljanovi isa [[Ilja Uljanov|Ilja Nikolajevitš Uljanov]]i hea tuttav, kes oli koolide inspektor Simbiskis. Fjodor Kerenski toetuse tulemusel anti Vladimir Uljanovile kooli lõpetamisel kuldmedal heade tulemuste eest<ref>ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ, http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441</ref>.
 
Peale gümnaasiumi lõpetamist asus Aleksandr Kerenski õppima [[Peterburi Ülikool]]i õigusteaduskonda, mille lõpetas [[1904]]. aastal. [[1905]]. aastal ühines [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]ga (esseerid) ning andis välja ajalehte ''"Burevestnik"''. Esitas ka taotluse, et astuda [[terrorist]]likku [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Võitlusorganisatsioon]]i, kuid ei võetud vastu. Pärast arreteerimist Võitlusorganisatsiooni kuulumise kahtluse tõttu ja 5-kuust vahi all viibimist naasis [[Peterburi|Peterburgi]] [[1906]]. aastal ja töötas advokaadina, pälvides tunnustust poliitilistel protsessidel kohtualuste kaitsmisega. Kaitses 1906. aastal [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutustes]] osalenud Tallinna ümbruses mõisu rüüstanud eesti talupoegi, armeenia rahvusliku [[Dašnaktshuthjun|dašnakid]]ide partei liikmeid, lõuna-Uraali bolševike partei liikmeid, kes 1909. aastal röövisid partei rahastamiseks postirongi ja [[IV Riigiduuma (Venemaa Keisririik)|IV Riigiduuma]] bolševike fraktsiooni liikmeid, keda süüdistati [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal riigireetmises<ref>ВРЕМЕНЩИК ИСТОРИЧЕСКОЙ МИНУТЫ, http://www.polemics.ru/articles/?articleID=441</ref>.
32. rida:
1939. aastal nõudis Kerenski lääneriikidelt sekkumist nii [[kommunism]]i vastu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]] kui [[fašism]]i vastu [[Saksamaa]]l.
 
[[Teine maailmasõda|II maailmasõja]] ajal asus Kerenski elama [[USA]]-sse, kus töötas [[Stanfordi Ülikool]]i juures [[:en:Hoover Institution|Hooveri Instituud]]is [[California]]s. Ta toetas instituudi juures asuvat mahukat Vene ajaloo arhiivi ning pidas loengukursusi. 1967. aastal avaldas autobiograafia ''"The Kerensky Memoirs: Russia and History's Turning Point"''.
 
Aleksandr Kerenski suri vähki 11. juunil 1970. aastal New Yorgis. Vene kreekakatoliku kirikud New Yorgis keeldusid teda matmast, nähes teda [[Vabamüürlus|vabamüürlasena]] ja vastutavana Venemaa langemise eest bolševike kätte. Kerenski on maetud [[London]]isse.